Rahahädas valdkonnad vajavad riigilt lisaraha asemel otsustavaid ümberkorraldusi, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Ain Hanschmidt ajalehe Postimees arvamusveergudel. Üle jõu elades lihtsalt raha juurde valamine on vastutustundetu probleemide edasi lükkamine.
Poliitikud on rõhutanud, mida nad riigi rahanduse korda tegemiseks ei tee, kuid majanduse arenguks ja ühiskonna heaolu kasvatamiseks on hädavajalik teada, mida teha plaanitakse, selgitab ettevõtja ja Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Eesti Tööandjate Keskliit tegi täna peaministrile ettepaneku külmutada riigi indekseeritud kulud majanduskasvu taastumiseni või need jäädavalt ümber kujundada. Majanduse arengust kiiremini kasvavad riigi kulutused ei ole jätkusuutlikud, sest see nõuab uusi makse, võlga ja võib viia riigi maksejõuetuseni.
Inimeste usul riiki ja tulevikule on riigi püsimisele otsustav mõju, rõhutas A. Le Coqi juht Jaanus Vihand. Piltlikult öeldes lagunes ka Nõukogude Liit selle tõttu, et inimesed polnud rahul sellega, et poest polnud saada teksapükse või tosse.
Juba täna jääb demograafiliste trendide tõttu tööturult puudu tuhandeid vajalike oskustega inimesi, kuid langeva sündimuse tõttu see mure üksnes süveneb. See tähendab, et iga maksumaksja peab tulevikus ülal pidama rohkem inimesi.
“Meil on ettevõttes lühiajaline vaade 3-5, pikemaajaline vaade kümme aastat tulevikku. Riigil sellist vaadet pole või siis pole seda ettevõtjatega jagatud ja sellest tulebki pahameel ning ebakindlus,” vastas „Tööandjate tund“ värskes saates Tallinna Kaubamaja juht ja Kaupmeeste liidu juhatuse liige Erkki Laugus küsimusele, kas ettevõtjad on liiga pessimistlikud ja vingume end vaeseks.
Eesti Põhjamaana jõulisem positsioneerimine ja siinse asjaajamise müümine aitab siia meelitada ettevõtteid, kes sõjahirmu tõttu tulemata jääksid. „Kui tahame olla edukad, peame olema osa Põhjamaadest,“ leiab Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta pereettevõtte nominentidest kahes teeb suuri tegusid juba kolmas põlvkond. Noorte mõju võib olla nii vanemate liigse... Loe edasi › Eesti parimad perefirmad kasutavad äris põlvkondade erinevuse väge
Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo rõhutas üldkoosoleku kõnes, et kokku peavad hoidma nii riik kui ettevõtted. Esimene raha ja teised ühisosa hoidmiseks ning kaitsemiseks.
Tööandjate keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda tegid valitsusele ettepaneku asendada ettevõtete kasumiga seotud riigikaitsemaksu osa tähtajalise lõivu või tasuga, mida peaksid maksma kõik juriidilised isikud majandusaasta aruande esitamisel.
Kuigi teisipäeval avaldatud prognoosid lubavad majandusele tunneli lõpus valgust, siis ülevoolavaks optimismiks põhjust ei ole. Tegu on prognoosiga ja kolmandat aastat kestva majanduslanguse jooksul oleme seda „järgmises kvartalis algab kasv“ sõnumit kuulnud korduvalt, kuid see on edasi lükkunud ja langus on jätkunud. Taastumine saab tõenäoliselt olema valdkonniti ebaühtlane ja loodetust aeglasem.
Uue valitsuse välja käidud maksutõusud majanduskasvu ei soodusta ning täiendav maksustamine tähendab ainult halbade võimaluste vahel valimist.
Kui uuel valitsusel on majanduse konkurentsivõime kasvatamise nimel tegutsemisega tõsi taga, siis on neil võimalus teha üks ajalooline otsus, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Raul Puusepp.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Tööandjate keskliit peab vajalikuks töötutoetuste süsteemi parandamist, kuid praegu plaanitud kujul reformi mitmel põhjusel ei toeta.