Sageli räägib Eesti ametkond Euroopa Liidust rangema regulatsiooni puhul mõnest üksikust eristuvast nõudest. Ettevõtte vaates tähendab iga erireegel aga täiendavat haldus- ja kulukoormust, mis ühel või teisel moel jõuab paraku tarbijate jaoks ka toodete või teenuste hinda.
Eesti ettevõtete konkurentsivõimet mõjutavad üha enam Euroopa Liidu otsused ja rahvusvahelised arengud.
Ettevõtete innovatsioonivõime kasvatamine eeldab selgeid tööriistu, toimivat koostööd ning ettevõtlust toetavat regulatiivset keskkonda.
1. juulil sai läbi jäätmereformi lubaduste ajastu ja algas kõrgemate arvete ajastu, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu kestliku ettevõtluse valdkonnajuht Kati... Loe edasi › Tööandjad: jäätmereformi tegelik hind alles selgub
Tööandjate keskliit ühines maaomanike ja maamajandussektorit esindavate organisatsioonide kliimaministeeriumile saadetud ühispöördumisega, milles nõuavad looduse taastamise kava koostamise protsessi korrastamist. Allakirjutanute... Loe edasi › Ühispöördumine: looduse taastamise kava tuleb korda teha
Õige eesmärgi ja ambitsiooniga saab ühiskonnale kalli ja tarbetu bürokraatia vähendamisega ajalugu teha juba aastaga, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjon ja Eesti Tööandjate Keskliit juhivad ühiselt tähelepanu sellele, et kvalifitseeritud tööjõu – sealhulgas oskustööliste ja inseneride nappus – on kujunenud oluliseks teguriks, mis mõjutab Eesti majanduse arenguvõimalusi ning ettevõtete kasvupotentsiaali.
BusinessEurope võttis täna Dublinis vastu deklaratsiooni, milles nõutakse EL-ilt kiiremat tegutsemist Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks. Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on sõnum selge: ettevõtted vajavad vähem bürokraatiat, toimivamat siseturgu ja kiiremaid otsuseid.
Eesti ettevõtjate delegatsioon kohtus Brüsselis Euroopa Komisjoni esindajatega, et arutada teemasid, mis mõjutavad lähiaastatel otseselt ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Kui Eesti võtab palgalõhe vähendamiseks direktiivist seadustesse üle töötajate õigusi puudutavad sätted, seejuures tööandjate aruandluskoormat suurendamata, siis liigume ju soovitud suunas, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Tarbetut bürokraatiat ei peaks nõudma ei väikestele ega suurematele ettevõtetele.
Vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks tuleb kasutada kõiki mõistlikke lahendusi, et Eesti ettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvahelises konkurentsis püsida. Üks tõhusamaid võimalusi on välistöötajate kaasamine, mis aitab hoida majanduse arengutempo stabiilsena ning suurendada riigi maksutulu.
Eesti tööandjad on soovitanud palkade läbipaistvuse direktiiv üle võtta minimaalselt ja täiendava bürokraatiata ning seetõttu toetame selles aja maha võtmist.
Euroopa Komisjon avaldas veebruaris strateegia, et suurendada toetust Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevatele ELi idapoolsetele piirkondadele.
Majanduse tootlikkuse kasvatamine on hädavajalik, kuid see ei korva madalast sündivusest põhjustatud töötajate puudust, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
26. novembril, võttis Euroopa Parlament vastu seisukoha, mis läheneb ELi Nõukogu ettepanekutele, toetades raadamisvabade toodete määruse edasilükkamist ja lihtsustusi väikestele ettevõtjatele.