Tööandjate keskliit ei kooskõlasta kliimaseadust
Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse kooskõlastamata, selgitas Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas kliimaminister Yoko Alenderile saadetud tagasisides.
Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse kooskõlastamata, selgitas Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas kliimaminister Yoko Alenderile saadetud tagasisides.
Eesti ja Soome tööstusvaldkonna erialaliidud algatavad võistluse Tuleviku Loojad põhikooli vanemale astmele, et leida ettevõtetele jätkusuutlikke lahendusi. Septembris algavat võistlust toetavad Soome haridus- ja kultuuriministeerium ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Tänavusel Arvamusfestivalil küsiti, miks on kutsevähk ehk tööst põhjustatud vähk Eestis alahinnatud probleem. Sellele küsimusel ei ole lihtsat ja ühest vastust, kirjutas Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi.
Eesti Tööandjate keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on side-ettevõtetele regulaatortasu kehtestamise vastu.
Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valitsus sõlmis koalitsioonilepingu täienduse. Valitsuse fookuses olevast kolmest teemast üks on majanduse konkurentsivõime kasvatamine.
Eesti tööstuseid ja riiki laiemalt hoiab arenguhüpet tegemast tagasi ambitsiooni nappus. Senine nälg on asendunud alalhoidlikkusega ja saavutusvajadus rahuloluga. Kui majandus aga kasvama ei hakka, pole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid vajadusi ja unistusi, kirjutab Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo.
Eesti tööstus on pika ajalooga – kuldaega saab otsida nii vabariigi esimesest perioodist, nõukogude ajast kui iseseisvuse taastamise järgsest kümnenditest. Ühes on Eesti tööstussektori juhid kindlad – tööstusel läks varem paremini, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse asutaja Keiu Telve.
Tänavu juba 29. korda toimuva Eesti suurima ettevõtluskonkursi "Ettevõtluse auhind 2024" erinevate kategooriate esiviisikud on selgunud. Tänavusele konkursile kandideeris ja nomineeriti kokku ligi 170 ettevõtet, mille hulgast valiti välja konkursi seitsme kategooria TOP 5.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Koalitsioonikõnelustel on kõlama jäänud õiged märksõnad: julgeolek, majandus- ja konkurentsivõime, riigirahandus, tööstuspoliitika. Lisaks otsuste ettearvatus ja raiskamise kokkutõmbamine. Need on olulised asjad, need lähevad ettevõtjale tõepoolest korda.
Sarnaselt julgeolekule tasub riigil panustada ka majanduse tugevdamisele, leiavad ettevõtjad, sest raha riigi ülal pidamiseks ja kaitsemiseks investeerimiseks tuleb ettevõtlusest. Ideid selleks on, puudust on fookusest, ambitsioonist ja julgusest vajalik ellu viia.
Eelmisel aastal "Ettevõtluse auhind" konkursil aasta kestliku ettevõtte tiitli pälvinud A. Le Coqi personali- ja kestliku arengu direktor Katrin Lember räägib personaliuudised.ee portaalile antud intervjuus, kuidas ettevõte kestlikkuse teemadega tegeleb ja mida tunnustuse saamine endaga ühes tõi.
Kui eelmisel aastal ei saanud põhikooli matemaatika lõpueksamilt läbi iga viies, siis tänavu iga neljas õpilane. Matemaatika pole noorte seas popp ja see on kogu ühiskonnale lahendamist vajav probleem, rõhutas Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht ja ettevõtja Veljo Konnimois.
"Tööandjate tund" värskes saates kõnelesid masinatööstuse liidu juht Andri Haran, masinatööstuse DMC MAX Daetwyler juht Kaili Vohnje ja Nortal Eesti ning ITLi juht Ats Albre.
Majanduslanguses kaotatud kliendid ja konkurentsivõime tuleb tööstusele tagasi arenguhüppega, leiavad tööstusjuhid. Tuleb olla senisest näljasem, ambitsioonikam ja näha vaeva lisandväärtuse kasvatamiseks.