Tööandjad tegid 5 ettepanekut Iraani kriisi mõjude leevendamiseks
Suuremaid tööandjaid esindava Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete tagasiside kinnitab, et Iraani sõja mõju majandusele ei ole ajutine ja mõjud ähvardavad kujuneda pikaajaliseks. Seetõttu tegi keskliit valitsusele viis ettepanekut sõja mõjude leevendamiseks.
Sõja mõju Eesti majandusele on avaldunud juba mitmel tegevusalal ning seda nii otseselt kütuse- ja energiakandjate hinnatõusu kaudu, aga ka kaudselt materjalide hinnakasvu ning tarneahelates tekkinud tõrgete kaudu.
“Ettevõtjate kogemus näitab, et Iraani kriisi mõju on laiapõhjaline, sektorite ülene ning avaldub üheaegselt hinnasurvena, kaupade kättesaadavuses ja lepinguliste riskide kasvus,” selgitas keskliidu tegevjuht Hando Sutter valitsusele saadetud kirjas. Näiteks on ettevõtjad toonud valdkondade ülese teemana välja kehtivate ning tulevaste riigihangete probleemid – kriisist tulenevalt on oluliste isendhindade muutused prognoosimatud ja seega oleks igati mõistlik need indekseerida ning kehtivatesse lepingutesse tuleks suhtuda paindlikult.
Näiteks jäätmekäitluses, mööblitootmises ja teistes riigihangetega seotud valdkondades muudab kütuse kallinemine fikseeritud hinnaga lepingute täitmise ettevõtjatele järjest keerulisemaks.
Samaaegselt on paljudes sektorites esile kerkinud konkreetsed probleemid muude materjalide kättesaadavuse ja hinnaga.
Plastitööstuses on märgata naftapõhiste toormaterjalide (nt kõrgtiheduspolüetüleen HDPE ja polüpropüleen PP) järsku hinnatõusu ja tarneriske, samal ajal kui toiduainetööstuses esineb pakendimaterjalide, sh PET-pudelite defitsiiti ning väetiste hüppelist hinnakasvu.
Mööbli- ja ehitussektoris kandub naftakemikaalidega seotud toormehindade tõus edasi lõpptoodete hinda, mida kehtivad lepingud ei kata.
Oluliseks probleemiks on kujunenud ka tarneahelate häired. Isegi IKT-sektoris on riistvara tarnete ebastabiilsus ja oluliselt pikenenud tarneajad kaasa toonud olukorra, kus varasemalt sõlmitud lepingute ja riigihankepakkumuste täitmine on muutunud keeruliseks. Toiduainetööstuses on mitmel juhul takerdunud eeskätt Aasia suunaline eksport, kuna sobivaid transpordilahendusi ei ole võimalik leida.
Teadaolevalt on enamik naaberriike asunud kehtestama meetmeid sõja mõjude leevendamiseks. Naaberriikide toetavad meetmed võivad Eesti ettevõtjad panna halvemasse konkurentsipositsiooni ja põhiliste eksportturgude reaktsioone tuleb hoolega jälgida. Kuna riigirahanduse olukord on juba pingeline, soovitab keskliit tungivalt valitsussektori kulutusi planeerida läbipaistvalt ja konservatiivselt, suurendades kulutusi prioriteetselt vaid julgeoleku ning kriisikindluse parandamiseks.
Tööandjate 5 ettepanekut Iraani kriisi leevendamiseks
15. aprillil toimunud keskliidu volikogu arutelu tulemusel teeb liit Vabariigi Valitsusele järgmised ettepanekud:
1. Kutsuda kokku regulaarne kriisikomisjon, kuhu on kaasatud ka ettevõtlusorganisatsioonide esindajad. Komisjon peaks välja pakkuma konkreetsed plaanid kriitilisemate probleemide lahendamiseks erineva kestusega stsenaariumideks ning tagama, et info olukorrast oleks pidevalt tagatud.
2. Leida paindlikult lahendused kehtivatele riigihankelepingutele, mida olulised sisendhinnatõusud või tarneraskused ettenähtud tingimustel täita ei võimalda. Käsitleda olukorda erakorralisena ja mitte nõuda sisse leppetrahve. Võimalusel rakendada sisendhindade indekseerimist või kaaluda uute hangete korraldamist. Uute hangete puhul kasutada laialdasemalt heitlike sisendhindade indekseerimist.
3. Kaaluda ajutiselt maksuvõla ajatamisel madalama intressi kehtestamist või intressi peatamist ning EISi kaudu finantsinstrumentide pakkumist kriisist põhjustatud likviidsusprobleemide lahendamiseks.
4. Teha ettevalmistusi eeloleva talve mõistliku hinnaga energiavarustuse tagamiseks. Lisaks vajadusele suuremas mahus tipuelektri tootmist põlevkivielektrijaamadega katta võib analoogiliselt 2021/22 talvega tekkida vajadus kaugküttes põlevkiliõli kasutamiseks.
5. Jälgida regulaarselt meie põhiliste eksporditurgude (Põhjamaad, Läti, Leedu) kriisileevendusmeetmeid, et vajadusel kohandada Eesti sekkumisi eksportööride konkurentsivõime säilitamiseks.
Loe Tööandjate pöördumist siit (pdf-fail).