2025. aasta alampalk on 886 eurot
Valitsus kinnitas täna tööturu osapoolte ehk Tööandjate keskliidu ja Ametiühingute keskliidu kokku lepitud 2025. aasta töötasu alammäära ehk alampalga. Alampalk... Loe edasi › 2025. aasta alampalk on 886 eurot
Valitsus kinnitas täna tööturu osapoolte ehk Tööandjate keskliidu ja Ametiühingute keskliidu kokku lepitud 2025. aasta töötasu alammäära ehk alampalga. Alampalk... Loe edasi › 2025. aasta alampalk on 886 eurot
Järgmisel ja ülejärgmisel aastal jõustub pretsedenditu hulk ehk enam kui 40 maksumuudatust. Toome neist tööandjale olulisemad siin välja.
Tartu Ülikool kutsub ettevõtteid osalema IT-tööstusmagistrantuuri programmis ning kaasama magistrante aktiivselt oma tegevusse. Programmi raames töötab ettevõtte valitud arvutiteaduse instituudi magistrant õpingute jooksul osaliselt teie ettevõttes, tuues kaasa värskeid teadmisi, uuenduslikku mõtlemist ning luues seega otsest väärtust teie organisatsioonile.
Võimalus tööaega paindlikult kokku leppida aitab tööturule rohkem inimesi kaasata, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann. Eriti puudutab see neid, kes ei saa täistööajaga töötada näiteks lähedase hoolduse, õpingute, teise töökoha tõttu või tervise tõttu.
Ülemaailmne heade tegude päev ja Eestis tähistatavad Annetustalgud rõhutavad annetamise, aja kinkimise ja vabatahtliku tegevuse tähtsust. Organisatsioonid, kes soodustavad töötajate panustamist kogukonna heaolusse, rikastavad nii oma ettevõtte kultuuri kui ka tugevdavad ühiskonna sidusust
Juba täna jääb demograafiliste trendide tõttu tööturult puudu tuhandeid vajalike oskustega inimesi, kuid langeva sündimuse tõttu see mure üksnes süveneb. See tähendab, et iga maksumaksja peab tulevikus ülal pidama rohkem inimesi.
Eesti Tööandjate Keskliit tunnustas konkursi “Parim praktika 2024” Eesti kõige silmapaistvamaid praktikante ja parimaid praktikavõimalusi pakkuvaid ettevõtteid.
Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta kliimakindla majanduse seaduse praegusel kujul parlamendile menetlemiseks saatmist. Keskliit soovitab riigil loobuda kliimaeesmärkide reguleerimisest plaanitud raamseaduses.
„Ma ei saa ettevõtjana öelda, et mu plaan on järgnevad kolm kuud või järgmise valimistsüklini. See plaan on 5 või 10 aastat,“ selgitas värskes „Tööandjate tund“ raadiosaates autotööstusele komponente valmistava Stoneridge Electronics tehase juht Ardo Asperk. Seetõttu ootab ettevõtja ka riigilt konkreetsust majanduspoliitikas.
On ennatlik öelda, et tegemist on kliimakindla majanduse seadusega, kui seadusest ei loe välja seda, mis majanduskasvu toetab, rõhutas Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo parlamendi ees peetud kõnes.
28.–29. novembril toimub Varssavis BusinessEurope’i Conference of Presidents (CoPres), mis toob kokku Euroopa juhtivad tööandjate esindajad. Eestit esindavad Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo, tegevjuht Hando Sutter ja välisnõunik Kristi Sõber.
Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul ei tohi lõhkuda riigifirmade nõukogude liikmeid valiva nimetamiskomitee süsteemi. See on aidanud riigile kuuluvate ettevõtete juhtimist professionaalsemaks muuta ja etteheited selle tööle on mõistetamatud.
Eesti Põhjamaana jõulisem positsioneerimine ja siinse asjaajamise müümine aitab siia meelitada ettevõtteid, kes sõjahirmu tõttu tulemata jääksid. „Kui tahame olla edukad, peame olema osa Põhjamaadest,“ leiab Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus.
Eesti huvides on tugev Euroopa majandus, kuid Euroopa majandus on konkurentsivõime kriisis, selgitab Tööandjate keskliidu välisnõunik Kristi Sõber ERR arvamusveergudel. Euroopa Komisjon on küll konkurentsivõime tõstmise fookusesse võtnud, kuid poliitikud seda üksi ei saavuta.
Energiapoliitika debatis on väga vähe räägitud energia lõpphinnast tarbijatele, kuhu erinevate valikutega jõuame. Energia hind on majanduse konkurentsivõime põhiline eeldus ja seetõttu peaks see ka poliitika kujundamisel olema kesksel kohal. Meil on paigas vastutused varustuskindluse ja rohepöörde osas, kuid konkurentsivõimelise energiahinna vastutajat on raske tuvastada.