Kaasaegses kiiresti muutuvas maailmas on eduka juhtimise keskmes pidev õppimine, isiklik areng ja parimate tavade jagamine. Virve Jõgeva, AS Glamox tegevjuht avab ukse oma juhtimisfilosoofiasse ja jagab lugemissoovitusi, mis on teda aastate jooksul kõige enam mõjutanud.
Konkursil „Parim praktika 2024“ kutsehariduse kategooria parima praktikandi tunnustuse pälvinud Marten Kuiv lugu on hea näide sellest, kuidas esimene erialane praktika võib kujuneda noorele pöördepunktiks – kohaks, kus õpitu saab päriselt proovile pandud, enesekindlus kasvab ja avaneb uks tööellu.
Tööandjate keskliit tervitab oma uut liiget – AstraZeneca Eesti OÜ-d, mis on osa rahvusvahelisest teaduspõhisest ravimitööstuse ettevõttest. AstraZeneca tegutseb enam kui 100 riigis ja on maailmas tuntud oma uuenduslike ravilahenduste poolest. Ettevõte on Eestis ja Baltikumis viimastel aastatel jõudsalt kasvanud nii tegevusmahtude kui ka meeskonna suuruse poolest.
Meil räägitakse palju edust, aga edu ei saavutata ilma ebaõnnestumisteta, ütleb rahvusvahelise elektroonikatootja Incap president ja selle tütarettevõtte OÜ Incap Electronics Estonia juhatuse liige Otto Pukk, et sihini viib järjepidev töö, millest peaksime rohkem rääkima.
Mis teeb praktikast kogemuse, mis jääb eluks ajaks meelde? Või veelgi enam – mis teeb sellest hüppelaua tööellu? Konkursil „Parim praktika 2024“ kõrghariduse kategoorias parimaks praktikandiks valitud Liis Rossneri lugu on ehe näide sellest, kuidas hästi korraldatud praktika võib noorele spetsialistile tähendada palju enamat kui lihtsalt „ainepunktide kogumist“.
Tööandjate keskliit tervitab uut liiget – AS Glamox on rahvusvahelise taustaga ettevõte, mis tegutseb Eestis valgustustehnoloogia valdkonnas juba alates 1992. aastast, pakkudes innovaatilisi ja energiatõhusaid valgustustooteid ning lahendusi tööstus-, mere-, haridus- ja kontorikeskkondadele.
See, kui edumeelne ja ambitsioonikas on ettevõte, sõltub ASi Ragn-Sells juhatuse liikme ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo sõnul palju omanikest ja juhtidest ning sellest kui pikk perspektiiv seatakse.
Euroopa Komisjon avaldas 17. juulil ettepaneku järgmise seitsmeaastase eelarve kohta. Numbrid on suured - pea 2 triljonit eurot, ehk 1,26% ELi kogurahvatulust aastatel 2028–2034. Eesmärgid on kõlavad: Euroopa peab olema turvalisem, sõltumatum, konkurentsivõimelisem ja vastupidavam. Nagu ikka, peitub aga tõeline mõju detailides, just selles, kuidas raha liigub ja millised on ettevõtjate võimalused ja kohustused.
Tervisekassa reservide kasutamine näitab, et tervishoius ei piisa enam üksnes lisaraha juurde andmisest. Lisaeurode kõrval peab ära tegema vajalikud reformid ja ümberkorraldused, mida on aastaid edasi lükatud, rõhutab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht ja volikogu liige Marja-Liisa Alop. Kriis on selleks parim aeg.
Tervishoiu aruteludes takerdutakse liialt sageli vastandusse “era vs riiklik“, kuid see mõtteviis on aegunud ega aita tervishoidu lisaraha tuua, selgitab... Loe edasi › Marja-Liisa Alop: pirtsakas suhtumine erarahasse ei sobi tervishoiu rahastamise kriisi
Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursi "Ettevõtluse auhind" mullused võitjad on veendunud, et sellist tunnustamist on Eestis väga vaja.
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konverentsil lepiti äsja kokku, et 2026. aastaks töötatakse välja platvormitöö tingimusi käsitlevad soovitused ja konventsioon.
Suuremaid Eesti tööandjaid ühendav Eesti Tööandjate Keskliit seisab vastu Tallinna kutsekoolide mehaanilisele kokku liitmisele. Liitmine peab andma kokkuhoiu ja parandama hariduse kvaliteeti.
11. juunil toimub Riigikogus töölepingu seaduse (602 SE), avalikkuses tuntud kui “paindliku tööaja seaduse”, muutmise esimene lugemine. Eelnõu kaasajastab Eesti tööõigust ja võimaldab paindlikke töösuhteid, mis tagavad osaajaga töötajatele senisest kindlamad hüved ja kaitse. Lisaks võimaldavad muudatused kaasata tööturule inimesi, kes täisajaga töötada ei saa või soovi.
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.