Ülo Kaasik konkurentsivõimest: madalalt rippuvad viljad on juba nopitud
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik kõneleb majanduskonverentsil "Tuulelohe lend 2025", mis mõju on kindlustunde puudumisel ettevõtlusele ja majanduse konkurentsivõimele.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik kõneleb majanduskonverentsil "Tuulelohe lend 2025", mis mõju on kindlustunde puudumisel ettevõtlusele ja majanduse konkurentsivõimele.
Sarnaselt tuulelohele liigub majandus kõige hoogsamalt pärituulega ja seda sümboliseerib Eesti Tööandjate Keskliidu iga-aastane majanduskonverents „Tuulelohe lend". Seal kohtuvad edulood, tulevikuvaated ja Eesti majanduse tulevikku juhtivad inimesed. Siin leiad neli põhjust, miks „Tuulelohe lend“ väärib sinu aega ja tähelepanu.
Majanduskonverentsi "Tuulelohe lend 2025" esineja, aasta innovaator 2024 DefSecIntel asutaja ja juht Jaanus Tamm leiab, et Eesti silmapaistvat arengut hoiab tagasi bürokraatia.
Töötasude avaldamine näites töökuulutustes peaks erasektoris jääma tööandja vabatahtlikuks valikuks. Tööandjatele järjekordsete kohustuste seadmine ei lähe kokku ei Eesti ega Euroopa Liidu lubadusega vähendada regulatsioone ja tegutseda majanduse konkurentsivõime kasvu nimel.
Erinevalt ühest peamisest konkurendist Soomest ei peeta Eestis elektri hinda varustuskindluse osaks, kuid tööstuse siin hoidmiseks ja siia meelitamiseks peaks seda tegema, leiavad töösturid.
Kutsume sind 5. märtsil Noblessneri Valukojas toimuvale tööandjate aasta kõige tähtsamale sündmusele, majanduskonverentsile ”Tuulelohe lend 2025”. Eesti Tööandjate Keskliidu konverentsil kannab sel korral pealkirja: Kuidas saavutame edu muutunud maailmas?
Riigi majandusplaan sisaldab 45 tegevust 2025. aastal ellu viimiseks. Tööandjad soovitavad neist kõige olulisemad valida.
Inimeste usul riiki ja tulevikule on riigi püsimisele otsustav mõju, rõhutas A. Le Coqi juht Jaanus Vihand. Piltlikult öeldes lagunes ka Nõukogude Liit selle tõttu, et inimesed polnud rahul sellega, et poest polnud saada teksapükse või tosse.
Valitsus ja tööandjad on pikalt arutlenud võimalikku välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust. Üks kiiremaid otsuseid, mis aitaks leevendada tööjõu puudust ja arvestada ka Eesti ettevõtluskeskkonna vajadustega, oleks astuda samm edasi õpirännet ning tarka töörännet puudutava seadusandlusega, kirjutas haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm.
Valitsus kinnitas täna tööturu osapoolte ehk Tööandjate keskliidu ja Ametiühingute keskliidu kokku lepitud 2025. aasta töötasu alammäära ehk alampalga. Alampalk... Loe edasi › 2025. aasta alampalk on 886 eurot
Järgmisel ja ülejärgmisel aastal jõustub pretsedenditu hulk ehk enam kui 40 maksumuudatust. Toome neist tööandjale olulisemad siin välja.
Tartu Ülikool kutsub ettevõtteid osalema IT-tööstusmagistrantuuri programmis ning kaasama magistrante aktiivselt oma tegevusse. Programmi raames töötab ettevõtte valitud arvutiteaduse instituudi magistrant õpingute jooksul osaliselt teie ettevõttes, tuues kaasa värskeid teadmisi, uuenduslikku mõtlemist ning luues seega otsest väärtust teie organisatsioonile.
Võimalus tööaega paindlikult kokku leppida aitab tööturule rohkem inimesi kaasata, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann. Eriti puudutab see neid, kes ei saa täistööajaga töötada näiteks lähedase hoolduse, õpingute, teise töökoha tõttu või tervise tõttu.
Ülemaailmne heade tegude päev ja Eestis tähistatavad Annetustalgud rõhutavad annetamise, aja kinkimise ja vabatahtliku tegevuse tähtsust. Organisatsioonid, kes soodustavad töötajate panustamist kogukonna heaolusse, rikastavad nii oma ettevõtte kultuuri kui ka tugevdavad ühiskonna sidusust
Juba täna jääb demograafiliste trendide tõttu tööturult puudu tuhandeid vajalike oskustega inimesi, kuid langeva sündimuse tõttu see mure üksnes süveneb. See tähendab, et iga maksumaksja peab tulevikus ülal pidama rohkem inimesi.