BusinessEurope esitab täna Euroopa Liidu institutsioonidele selge ja kiireloomulise üleskutse: on aeg liikuda konkurentsivõime tugevdamise ja regulatiivse koormuse vähendamise tegevuskavas ambitsioonidest reaalse elluviimiseni.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali müügijuht Karlis Mesila leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on suutlikkus liikuda investeerimishuvist reaalse tööstusinvesteeringu ja väärtusahela loomiseni.
Veebruar on hea juhtimise kuu, mille on ellu kutsunud Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koos Eesti Tööandjate Keskliidu, ICF Estonia ja Delfi Meediaga. Selle raames vastavad heade juhtide esindajad kolmele küsimusele, mis puudutavad juhtimist, majanduskasvu ja isiklikke juhtimise õppetunde. Siin on Ragn-Sells juhatuse esimehe ja Tööandjate keskliidu volikogu liikme Kai Realo vastused.
"Eesti majandus on läbimas transformatsiooni," ütleb Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo ja 4. märtsil toimuva majanduskonverentsi "Tuulelohe lend 2026" esineja.
Veebruar on Eestis esimest korda hea juhtimise kuu, kus fookuses on hea inimeste juhtimine, selgus ja vastutus. Selle on ellu kutsunud Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koos Eesti Tööandjate Keskliidu, ICF Estonia ja Delfi Meediaga. Algatuse eesmärk on tuua juhtimiskvaliteet avalikku arutellu ning kutsuda juhte teadlikult peeglisse vaatama ja mõtlema, millist töökeskkonda nad iga päev loovad ja millist mõju see inimestele avaldab.
Eesti Tööandjate Keskliit kutsub tööandjaid ja koostööpartnereid 19. veebruaril ärikohtingule „Miks praktikasse panustada ja kuidas sellest päriselt kasu saada?“.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Magnetic Group juht Risto Mäeots leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on riigi ja ettevõtete ühine julgus konkureerida suurtes rahvusvahelistes hangetes.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) asepresident Gunnar Okk leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on ettevõtete ja ülikoolide koostöö ning teadmussiire.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Infortar juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi peitub selgemas spetsialiseerumises ja strateegiliste valikute tegemises, kus riik ja ettevõtjad liiguvad ühiselt kokkulepitud eesmärkide poole.
Sarnaselt tuulelohe lennutamisele vajab majandusedu soodsaid tingimusi ja õigeid oskuseid. Seda sümboliseerib Eesti Tööandjate Keskliidu iga-aastane majanduskonverents „Tuulelohe lend", mis toob kokku edulood, tulevikuvaated ja Eesti majanduse saatust kujundavad inimesed. Siin on 5 põhjust, miks „Tuulelohe lend“ väärib sinu aega ja tähelepanu.
Välisüliõpilased ei ole Eesti jaoks kulu, vaid üks kiiremini tasuvaid haridusinvesteeringuid. Välisüliõpilaste panus Eesti majandusse on enam kui sada miljonit eurot aastas, kirjutab Haridus- ja noorteameti rahvusvahelise turunduse valdkonnajuht Eero Loonurm.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Auroom Wellness juht Marten Merdikes leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on Eesti noored.
Eestil on selle aasta 2. detsembrini aega üle võtta Euroopa platvormitöö direktiiv, mis mõjutab kümneid tuhandeid inimesi – vabakutselisi, kullereid, taksojuhte, koristajaid ja teisi professionaale. Direktiivi üle võtmisel peaks säilima selle peamine põhimõte ehk paindlikkus, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Eesti suurima tööstusettevõtte Lemeks kontserni asutaja ja juht Jüri Külvik leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on lisandväärtuse kasvatamise vähene tähtsustamine.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esimees Ursel Velve leiab, et Eesti majanduse üks suurimaid kasutamata võimalusi on andmetarkus.