Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit tegid ühispöördumise riigikogu keskkonnakomisjonile ja taristuministrile seoses jäätmereformiga, milles rõhutavad, et jäätmereform ei paranda ringlussevõttu, küll aga tõstab jäätmekäitluse kulusid ja toidukaupade hindu.
Tööandjate ja ametiühingude esindajad ei jõudnud tänasel läbirääkimisel kokkuleppele 2026. aasta alampalga küsimuses. Läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures. Tööandjate keskliidu... Loe edasi › Alampalga läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures
Süveneva vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu pole küsimus, kas Eesti peab välistöötajate värbamisega tegelema, vaid kuidas seda korraldada, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Tööränne pakub inimeste liikumiseks kontrollitud ja juhitud võimaluse.
Projektide surnuks menetlemine, halduskius ja ametnike omavoli keskkonnalubade menetlemisel pidurdab majandust ega täida ka oma eesmärke keskkonnakahjude ärahoidmisel, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ja kestliku ettevõtluse töörühma juht Kai Realo.
Eesti jäätmereformi algne eesmärk on õige – suurendada jäätmete sorteerimist ja nende kasutamist toorainena. Riigikogus arutlusel olev seaduseelnõu liigub aga mitmes punktis vastupidises suunas, pidurdades kogu valdkonna arengut, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ja kestliku ettevõtluse töörühma juht Kai Realo.
Peaministri majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoda otsustas täna saata Vabariigi Valitsusele Tööandjate keskliidu ettepanekud keskkonna valdkonna bürokraatia vähendamiseks. Ettepanekud aitavad kiirendada lubade menetlusi, kaotada ebamõistlikke nõudeid ja muuta Keskkonnaameti rolli projektide pidurdajast koostööpartneriks.
Täna kohtusid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsioonid esimest korda, et arutada järgmise aasta alampalga üle. Konkreetsete numbriteni kohtumisel veel ei jõutud ja läbirääkimised jätkuvad oktoobri keskpaigas.
Majanduse elavnedes muutub vajalike oskustega töötajate puudus taas tööandjatele teravaks mureks, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Nõudlus võib kasvada ja uued ärivõimalused avaneda, kuid neid ei õnnestu ära kasutada, sest selleks pole töötajaid.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitavad valitsuse plaani luua tööjõupuuduses valdkondadele erisus oskustöötajate värbamiseks välismaalt. See aitab tuua Eestisse uusi oskuseid, kasvatada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ja suurendada riigi maksutulusid.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Kui poliitikud riigi rahaasju päriselt korda ei tee, siis majanduskasvu ei teki, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit soovitab valitsusel järgmise aasta riigieelarvet koostades piirata oluliselt riigi kulude kasvu kiirust. Ühiskond saab suhtuda tõsiselt lubadustesse maksurahust ja maksutõusude ärajätmisest üksnes siis, kui riik viib kulude kasvu kooskõlla majanduse tegeliku arenguga.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.