Kui räägime tööjõupuudusest, tulevikutalentidest või noorte valmisolekust tööturule siseneda, keskendume sageli sellele, mida noored või neid ette valmistavad koolid peaksid tegema teisiti. Harvem küsime, mida saaksid juba varakult teha ka tööandjad, kirjutab "Parim praktika 2026" konkursi kuldsponsori Swedbanki värbamisjuht Anette Kink.
Praktikaga seotud probleemid algavad lünklikust ettevalmistusest ja puudulikust suhtlusest.
Hiljuti vastu võetud planeerimisseaduse muudatused näitavad, et tarbetut bürokraatiat saab oluliselt vähendada juba aasta jooksul. Sellest võidavad ettevõtjate kõrval ka kõik need, kes soovivad näiteks kodu osta või kodukohta arenemas näha, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Tiit Kuuli.
Tööandjate keskliit kuulutas välja konkursi „Parim praktika 2026“, mille eesmärk on tunnustada organisatsioone, praktikajuhendajaid ja praktikante, kes panustavad teadlikult järelkasvu arendamisse ning aitavad kujundada tugevamat praktikakultuuri Eestis. Konkursile saab kandidaate esitada 27. maist kuni 30. septembrini 2026.
Kõrge Eesti noorte töötuse lahendamise võti on riigi kõrval ka noorte endi ning tööandjate kätes, kirjutab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
17. juunil toimuval Eesti Tööandjate Keskliidu veebikohtumisel „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ keskendume tehnoloogia rollile ja taktikalisele innovatsioonile ning räägime sellest, kuidas droonitehnoloogia areng mõjutab ettevõtete turvalisust, toimimist ja riske juba täna.
Käesoleva statuudiga kehtestatakse parimaid praktikavõimalusi pakkuvate organisatsioonide, parimate praktikajuhendajate ning parimate praktikantide valimise ja tunnustamise kord „Parim praktika 2026“ konkursil.
Praktikat nähakse sageli kui hooajalist tegevust, suveks abiliste leidmise või tööandja brändingu ühe väikese osana. Ericsson Eesti kogemus näitab vastupidist.
BusinessEurope võttis täna Dublinis vastu deklaratsiooni, milles nõutakse EL-ilt kiiremat tegutsemist Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks. Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on sõnum selge: ettevõtted vajavad vähem bürokraatiat, toimivamat siseturgu ja kiiremaid otsuseid.
Sellest, kui teadlikult on praktikandi saabumine läbi mõeldud, sõltub sageli kogu praktika edasine kulg. Kas praktikant tunneb end oodatuna ja saab meeskonna osaks või jääb ta ajutiseks abiliseks, kes liigub töövoogude kõrval ega saa päriselt aru, kuhu ja miks panustada, sõltub just esimestest kokkulepetest ja ettevalmistusest.
Valitsus vaatab üle noorte töötamise reegleid ja plaanib muuta noorte kaasamise paindlikumaks. "Tööandjate hinnangul on see vajalik samm, kuid mitmed kehtivad piirangud on endiselt liiga jäigad ja elukauged," selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp.
Päästeameti ennetustöö osakonna juht Janika Usin ja Siseministeeriumi kriisivalmiduse osakonna nõunik ning osakonna juhataja ülesandeid täitev Marrieliisa Rullinkoff rõhutasid "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ aprillikuu kohtumisel, et kriisivalmidus ei ole ainult riigi ülesanne. Sama oluline roll on tööandjal, sest just töökohal veedavad inimesed suure osa oma ajast ning kriisi korral ootavad nad selgust, juhiseid ja kindlustunnet ka oma organisatsioonilt.
Tööandjate keskliidu konkursi „Parim praktika 2025“ kõrghariduse kategooria võitjaks valitud Ekke Jaak Valge lugu kinnitab, et hästi korraldatud praktika on karjäärivalikuid kujundav kogemus. Praktiline vastutus, juhendaja tugi ja meeskonda kaasamine andsid talle kindluse oma valikutes edasi liikuda.
Välistööjõu kasutamine loob võimalusi, kuid eeldab ka teadlikku ja vastutustundlikku tegutsemist. Hästi korraldatud töösuhe on kasulik nii tööandjale kui töötajale ning aitab ennetada arusaamatusi, konflikte ja võimalikke rikkumisi.
Tööandjate keskliit toetab suunda võtta platvormitöö direktiiv üle minimaalses mahus, võimaldades säilitada platvormitöö mudeli paindlikkus.