Tööandjate keskliit alustab koostöös Kaitseministeeriumiga igakuise kohtumiste sarjaga "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale", et pakkuda tööandjatele vahetut ja usaldusväärset infot Eesti riigikaitse olukorra, siseturvalisuse, kriisideks valmistumise ja tööandjate rolli kohta muutuvas julgeolekukeskkonnas.
Majandusseisak on vajalike oskustega töötajate leidmist veidi lihtsustanud, kuid probleemi ära lahendanud see ei ole, räägivad juhid saates „Tööandjate tund“. Töötajate puudusest omakorda tingitud kiire palgakasv on üks eksportivate tööstuste konkurentsivõime räsija.
Tööandjate keskliidu ärikohting ja Tallinn Defence EXPO külastus näitasid, millised on ettevõtjate võimalused kiirelt kasvavas kaitsetööstuses ja kindlustunde kasvatamises.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Ain Hanschmidt allkirjastasid hea tahte kokkuleppe, et edendada koostööd reservväelaste toetamisel ning tunnustada nende rolli riigikaitse põhijõuna.
Ehkki riik panustab jõuliselt kaitsevõime suurendamisse, on Eesti inimeste ja ettevõtjate kindlustunne lähiregiooniga võrreldes märkimisväärselt madalam. Seetõttu kutsume Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeid 24. septembril ärikohtingule teemal „Kuidas tugevdada kaitsevõimet ja ühiskonna kindlustunnet?“, millele järgneb ühine Tallinn Defence EXPO külastus.
Kui poliitikud riigi rahaasju päriselt korda ei tee, siis majanduskasvu ei teki, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.
Kuigi värskendatud energiamajanduse arengukavas (ENMAK) on varasemate versioonidega võrreldes tehtud mitmeid olulisi ja positiivseid täiendusi, siis puudujääkide tõttu Tööandjate Keskliit... Loe edasi › Tööandjad ei kooskõlasta uuendatud energiamajanduse arengukava ENMAK
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit soovitab valitsusel järgmise aasta riigieelarvet koostades piirata oluliselt riigi kulude kasvu kiirust. Ühiskond saab suhtuda tõsiselt lubadustesse maksurahust ja maksutõusude ärajätmisest üksnes siis, kui riik viib kulude kasvu kooskõlla majanduse tegeliku arenguga.
Konkursil „Parim praktika 2024“ kutsehariduse kategooria parima praktikandi tunnustuse pälvinud Marten Kuiv lugu on hea näide sellest, kuidas esimene erialane praktika võib kujuneda noorele pöördepunktiks – kohaks, kus õpitu saab päriselt proovile pandud, enesekindlus kasvab ja avaneb uks tööellu.
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Tippjuhtide sõnul vajab majanduse kasvama panemiseks turgutamist nii välisinvestorite kui Eesti ettevõtjate ja inimeste kindlustunne. Üheks kasutamata võimaluseks peavad nad seejuures seda, et kindluse suurendamiseks tehtud sammudest tuleks julgemalt rääkida.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.