Kuigi värskendatud energiamajanduse arengukavas (ENMAK) on varasemate versioonidega võrreldes tehtud mitmeid olulisi ja positiivseid täiendusi, siis puudujääkide tõttu Tööandjate Keskliit... Loe edasi › Tööandjad ei kooskõlasta uuendatud energiamajanduse arengukava ENMAK
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit soovitab valitsusel järgmise aasta riigieelarvet koostades piirata oluliselt riigi kulude kasvu kiirust. Ühiskond saab suhtuda tõsiselt lubadustesse maksurahust ja maksutõusude ärajätmisest üksnes siis, kui riik viib kulude kasvu kooskõlla majanduse tegeliku arenguga.
Tööandjate keskliit tervitab uut liiget – AS Glamox on rahvusvahelise taustaga ettevõte, mis tegutseb Eestis valgustustehnoloogia valdkonnas juba alates 1992. aastast, pakkudes innovaatilisi ja energiatõhusaid valgustustooteid ning lahendusi tööstus-, mere-, haridus- ja kontorikeskkondadele.
Euroopa Komisjon avaldas 17. juulil ettepaneku järgmise seitsmeaastase eelarve kohta. Numbrid on suured - pea 2 triljonit eurot, ehk 1,26% ELi kogurahvatulust aastatel 2028–2034. Eesmärgid on kõlavad: Euroopa peab olema turvalisem, sõltumatum, konkurentsivõimelisem ja vastupidavam. Nagu ikka, peitub aga tõeline mõju detailides, just selles, kuidas raha liigub ja millised on ettevõtjate võimalused ja kohustused.
Tervisekassa reservide kasutamine näitab, et tervishoius ei piisa enam üksnes lisaraha juurde andmisest. Lisaeurode kõrval peab ära tegema vajalikud reformid ja ümberkorraldused, mida on aastaid edasi lükatud, rõhutab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht ja volikogu liige Marja-Liisa Alop. Kriis on selleks parim aeg.
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konverentsil lepiti äsja kokku, et 2026. aastaks töötatakse välja platvormitöö tingimusi käsitlevad soovitused ja konventsioon.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Ain Hanschmidt, tegevjuht Hando Sutter ja välissuhete nõunik Kristi Sõber osalesid möödunud nädalal Kopenhaagenis toimunud BusinessEurope’i presidentide ja tegevjuhtide kohtumisel.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Eesti seisab olulise valiku ees: kuidas saavutada kliimaeesmärgid viisil, mis ei kahjusta majanduse konkurentsivõimet, riigi julgeolekut ega üldisemalt Eesti inimeste heaolu. Õnnestumise võti peitub tasakaalustatud ja hästi planeeritud majanduse teekaartidele keskendunud kliimapoliitikas, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo.
Tervishoiu rahastamise debatis oleme kahetsusväärselt vähe rääkinud sellest, et tervishoid ehk terved inimesed on Eesti konkurentsivõime lahutamatu osa.
Inimesi aitab töösuhetes võimestada mitte muudatustega hirmutamine ja eksitamine, vaid nende õigustest ja võimalustest informeerimine ning teadlikkuse tõstmine.
Välistööjõu Eesti tööturule kaasamise debati fookus peaks küsimuselt "kas?" liikuma küsimusele "mis põhimõtetel?" töötajaid siia tuua. Töörändepoliitikas on vaja luua ühtsed ja selged põhimõtted koos lühi- ning pikaajaliste eesmärkidega, kirjutavad OSKA analüütikud Silja Lassur, Andres Viia ja Yngve Rosenblad.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevused, mis viiakse ellu projekti „Arendusnõuniku jätkamine Eesti Tööandjate Keskliidus 2025-2027 raames. Projekti number: 2021-2027.1.01.23-0135
Eesti Tööandjate Keskliit kogus avaliku ideekorje käigus ligi 170 ettepanekut, kuidas vähendada ettevõtlust pärssivat halduskoormust ja bürokraatiat. Nendest hulgast välja valitud 12 kõige laiema mõju ja kiiremini teostatavat ettepanekut on nüüd Vabariigi Valitsuse majanduskabinetis ning võivad saada heakskiidu juba sel kevadel.