Riigikogu võttis tänasel istungil vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida soovi korral paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada fikseeritud koormuse asemel tööajavahemikuga. Lisaks täpsustatakse töötajate töö- ja puhkeaja reegleid ning noorte tööaja tingimusi.
11. juunil toimub Riigikogus töölepingu seaduse (602 SE), avalikkuses tuntud kui “paindliku tööaja seaduse”, muutmise esimene lugemine. Eelnõu kaasajastab Eesti tööõigust ja võimaldab paindlikke töösuhteid, mis tagavad osaajaga töötajatele senisest kindlamad hüved ja kaitse. Lisaks võimaldavad muudatused kaasata tööturule inimesi, kes täisajaga töötada ei saa või soovi.
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Riigikogus on arutlusel töölepingu seaduse muudatused, mille eesmärk on kohanduda muutunud tööturu vajadustega. Seaduse muutmisega on tekkinud aga mitmeid väärarusaamu ja hirme. Levinud küsimustele vastab Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.
Suuremad Eesti ettevõtlusliidud toetavad Riigikogu õiguskomisjonile saadetud kirjas töölepingu seaduses plaanitud muudatusi tööaja paindlikumaks kokku leppimiseks. Lisaks juhivad liidud tähelepanu, et muudatuste kohta ringleb rida valesid ja müüte.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. See kindlustab osaajaga töötajate seljatagust ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
Võimalus tööaega paindlikult kokku leppida aitab tööturule rohkem inimesi kaasata, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann. Eriti puudutab see neid, kes ei saa täistööajaga töötada näiteks lähedase hoolduse, õpingute, teise töökoha tõttu või tervise tõttu.
Tööandjad näevad soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse jõustumisel halduskoormuse kasvu, rõhutas Eesti Tööandjate Keskliidu juht sotsiaalkaitseministrile saadetud tagasisides.
Töö- ja puhkeaja nõuete täitmine graafikuga töök muutub 1. jaanuarist.
Seekord on “Tööandjate tund” saate fookuses on töötamise ja tööturu paindlikkus. Ehkki nii tööandjad kui töötajad tahavad üha enam, et... Loe edasi › Tööandjate tund: Tööandja maksab jäiga tööõiguse eest rängalt
Tööandjad ootavad tööaja paindlikuma kokku leppimise ehk muutuvtunni kokkulepe sõlmimiseks senisest leebemaid tingimusi, selgus muutuvtunni kokkulepete pilootprojekti vaheanalüüsist. Tööturu osapooled... Loe edasi › Tööandjad ootavad tööaja kokku leppimises suuremat paindlikkust
Toome teieni kuus olulist õigusaktide muutust tööandjatele, mis juba jõustusid sel aastal või jõustuvad 2023. aasta alguses. Nende märksõnad on... Loe edasi › Tasub teada ehk kuus olulist seadusemuudatust tööandjatele
1. Töölepingu seaduses luuakse poolte kokkuleppel mõiste ning sätestatakse iseseisva otsustuspädevusega töötajale erisused töö- ja puhkeaja reeglitest. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja on töötaja, kes... Loe edasi › Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis toovad töölepingulistesse suhetesse juurde turvalist paindlikkust
Tööturu osapooled ehk tööandjad ja ametiühingud allkirjastasid täna kokkuleppe, millega muudetakse paindlikumaks info- ja kommunikatsiooni valdkonna töötajate valveaja reeglid ning... Loe edasi › Tööturu osapooled leppisid kokku uued turvalise tööaja reeglid
Eesti ettevõtjad ja tööandjad loodavad, et Eesti saab endale kiirelt uue toimiva valitsuse. Mõistagi oodatakse valitsust, mis hoiaks julgeoleku- ja... Loe edasi › Tööandjate viis ootust uue valitsuse loojatele