Tasub teada ehk kuus olulist seadusemuudatust tööandjatele

Foto: Tingey Injury Law Firm/Unsplash

Toome teieni kuus olulist õigusaktide muutust tööandjatele, mis juba jõustusid sel aastal või jõustuvad 2023. aasta alguses. Nende märksõnad on näiteks kaugtöö töökorraldus, iseseisev otsustuspädevus ja tööampsud.

1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muutmine. Muutused puudutavad kaugtöö tingimusi ja töötervishoiuteenuse osutamist.

Kaugtööga seotud sätted jõustusid 19.11.2022, töötervishoiuteenusega seotud sätted jõustuvad 01.01.2023.

Muudatused, mis reguleerivad kaugtöö tegemist (TTOS täiendatakse §-ga 135)

Tööandja on kohustatud kaugtöö korral:

1) kajastama töö iseloomust tulenevad võimalikud riskid töökeskkonna riskianalüüsis ning kaugtöö erisusi arvestades rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks

2) juhendama töötajat enne kaugtööle lubamist ning regulaarselt vastavalt vajadusele, arvestades kaugtöö erisusi

3) tagama tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid

4) korraldama töötaja tervisekontrolli

5) uurima tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi

6) maksma haigushüvitist.

Kaugtöö töökoht sisustatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel.

Tööandja täidab eelpool nimetamata töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik.

Töötaja on kohustatud kujundama kaugtööl ohutu töökoha ja töötingimused lähtuvalt tööandja antud juhistest (TTOS §14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11).

Töötervishoiuteenuse osutamise korraldusega seotud muudatused. Tööandjal on kohustus korraldada töökohal töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab:

– ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklikku analüüsimist,

– töötajate tervisekontrolli korraldamist;

– töötervishoiuarsti poolset nõustamist töökeskkonna parandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes.

Töötervishoiuteenust osutab sarnaselt kehtiva õigusega töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral teisi spetsialiste (§ 131 lg 2), näiteks töötervishoiuõe, eriarsti, ergonoomi, tööpsühholoogi vm spetsialisti.

Töötervishoiuteenuse osutamisel töötervishoiuarst:

– tutvub töökeskkonna riskianalüüsiga ja külastab vajaduse korral töökeskkonda;

– analüüsib ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna;

– teeb töötajate tervisekontrolli, võttes aluseks töökeskkonna riskianalüüsi;

– teeb tööandjale ettepanekud töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks;

– nõustab tööandjat töökeskkonna ja töötingimuste kohandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes;

– nõustab töötajat tervise edendamise küsimustes.

Töötervishoiuteenuse osutamisega seotud täpsemad nõuded kehtestatakse ministri määrusega.

Link seaduse muudatustele siin.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus tervikuna.

Seletuskirja leiab siit.

2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmine. Ehituse valdkonna alltöövõtu tellinu isiku vastutus

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Muudatused annavad ehitusvaldkonna töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult.

Töötaja saab nõuda töötasu tööandjat alltöövõtu tellinud isikult ainult juhul, kui:

– töötaja teeb alltöövõtuna hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid;

– töötaja on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest.

Kui tööandjalt on töötajal õigus nõuda töötasu täies ulatuses vastavalt sellele, mis on töölepingus kokku lepitud, siis alltöövõtu tellinud isikult on töötajal õigus nõuda töötasu vaid seadusega kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses.

Tööandjalt alltöövõtu tellinud isik vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui ta on järginud korraliku ettevõtja hoolsust.

Lisaks täiendatakse lähetatud töötajate töötingimuste seadust töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole.

Seejuures tuleb ebasoodsat kohtlemist eristada ebavõrdsest kohtlemisest.

Ebasoodsa kohtlemise tuvastamiseks ei võrrelda töötajat teiste võrreldavate isikute või isikute gruppidega, vaid võrreldakse töötaja olukorda töötaja varasema olukorraga.

Muutused jõustusid 15. oktoobril 2022.

Link Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadusele.

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus.

Töölepingu seadus.

3. Töölepingu seaduse ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine. Töötajale esitatavad andmed, sobivate töötingimuste taotlemine

Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus. Selleks muudetakse töölepingu seadust, avaliku teenistuse seadust ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust.

Muutused jõustusid 01. augustil 2022

Mõned olulisemad muudatused:

Töölepingu seaduses (TLS) täiendatakse nende andmete hulka, millest tööandja peab töötajat tööle asumisel kirjalikult teavitama.

Lisaks kehtivatele nõuetele tuleb edaspidi töötajat teavitada:

– makse ja makseid saavatest asutustest ja nende maksmisega kaasnevast kaitsest,

– pakutavast koolitusest,

– tööandja hüvitatavast puhkusest,

– ületunnitööga seonduvast,

– katseaja kestusest.

Selgitused andmete esitamisest leiab Tööelu portaalis.

Tööandja ei tohi kohelda töötajat, sealhulgas töötajate esindajaid (nt usaldusisik, töökeskkonnavolinik) ebasoodsalt seetõttu, et töötaja toetub TLS-s sätestatud õigustele ja kohustustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist töötajat tema käesolevas seaduses sätestatud õiguste kaitsel.

TLS-s on uus eraldiseisev katseaega käsitlev paragrahv 101. Muudatuse kohaselt töö tegemise takistuse korral pikeneb katseaeg võrdeliselt selle ajaga, millal tööülesandeid ei olnud võimalik täita, näiteks ajutise töövõimetuse korral. Edaspidi ei kohaldata katseaega lepingute järjestikku sõlmimisel juhul, kui tähtajaliste lepingute järjestikku sõlmimise vahele jääb vähem kui kahekuuline ajavahemik.

TLS-i lisatakse §181, mis sätestab töötaja õiguse taotleda sobivaid töötingimusi ja saada tööandjalt taotlusele põhjendatud kirjalik vastus. Sobivate töötingimuste taotlemise all on mõeldud osalise tööaja asemel täistööajas kokku leppimist ja tähtajalise lepingu vormistamist tähtajatuks, kuid ei ole välistatud ka muud tingimused arvestades konkreetse töösuhte eripärasid. Tööandjal on kohustus töötaja taotlust kaaluda ja sellest keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis 14 kalendripäeva jooksul põhjendada.

Tööandja ei tohi keelata töötajal väljaspool tööaega asuda tööle teise tööandja juures. Teise tööandja juures töötamist võib piirata vaid konkurentsipiirangu kokkuleppega.

TLS-s nähakse ette pööratud tõendamiskohustus andmete esitamise nõudmise korral ( täiendatakse TLS § 92 lõikega 4) Olukorras, kus tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles TLS-is sätestatud lubatud alusel, loetakse tööleping ülesöelduks õigusvastaselt juhul, kui töötaja nõudis enne töösuhte ülesütlemist TLS §-is 5 nimetatud andmeid. Seega, kui töötaja on nõudnud kirjalikke andmeid ja tööandja pärast vastavat nõuet töölepingu üles ütleb, eeldab seadus, et tööleping öeldi üles andmete nõudmise tõttu ja tööandja peab tõendama, et ülesütlemine toimus seaduses lubatud alusel.

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses sätestatakse teabe hulk, millest tööandja peab töötajat pikema kui ühekuulise lähetuse korral kirjalikult teavitama. Näiteks teave tasu suuruse ja vääringu ning riigist tagasipöördumise kohta, lähetusega seotud hüved (nt elamisvõimalused), reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise kord.

Link töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele.

Töölepingu seadus.

4. Töölepingu seaduse muudatused. Tähtajaliste töölepingute sõlmimise muudatused, töötute tööampsud.

Muudetakse töölepingu seadust, andes tööandjale, kes võtab tööle tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 alusel ajutiselt tööle töötuna arvel oleva isiku, võimaluse sõlmida järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid (tööampsud). Muudatuse kohaselt on tööandjal võimalik töötajaga ja 6-kuulise perioodi jooksul sõlmida kuni 8-kalendripäevaseid tähtajalisi töölepinguid piiramatult. Näiteks saab tööandja töötajaga sõlmida igas kuus tähtajalise töölepingu ja nii kuus kuud järjest.

Kui pärast kuuekuulise perioodi lõppu sõlmivad töötaja ja tööandja järgneva kuue kuu jooksul uue tähtajalise töölepingu, loetakse see tööleping tähtajatuks.

Muudatus jõustub 24. detsembril 2022.

Link töölepingu seaduse muudatustele.

Töölepingu seadus tervikuna.

5. Töölepingu seaduse muudatused. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja

Töölepingu seadusesse lisatakse § 432, millega luuakse seaduses iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste ning sätestatakse iseseisva otsustuspädevusega töötajale erisused töö- ja puhkeaja reeglitest. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja on töötaja, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama ning tööandja ja töötaja on selles kokku leppinud.

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja suhtes ei rakendu tööaja korralduse regulatsioon (TLS § 47), valveaja reeglistik (TLS § 48), öötöö piirang (TLS § 50) ega igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangud (TLS §-d 51 ja 52), kuivõrd iseseisva otsustuspädevusega töötaja on vaba valima oma tööaega (töötaja saab valida, mis ajal ja millises mahus ta oma tööülesandeid täidab, millal ta teeb tööpäevasiseseid vaheaegu jms). Samuti ei kohaldu iseseisva otsustuspädevusega töötajale öösel ja riigipühal tehtava töö hüvitamise kord (TLS § 45).

Tööandja ja töötaja kokkuleppe tingimused:

– kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikus vormis;

– kokkuleppe võib sõlmida iseseisva otsustuspädevusega töötajaga, kelle töötasu ühes kuus on vähemalt Eesti keskmine brutokuupalk kokkuleppe sõlmimisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel;

– kokkulepe ei tohi kahjustada töötaja tervist ega ohutust;

– iseseisva otsustuspädevusega töötaja tööaja arvestamisele kohaldatakse ühekuulist arvestusperioodi;

– töötaja ja tööandja võivad sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest 14 kalendripäeva ette.

– kokkuleppe võib sõlmida ainult täisealise töötajaga.

Muutused jõustuvad 24. detsembril 2022

Link töölepingu seaduse muudatustele.

Töölepingu seadus tervikuna.

Sotsiaalministeeriumi selgitused.

6. Töölepingu seaduse muudatused. Valveaja erisused IKT-teenustega tegelevale töötajale

Töölepingu seaduse §-i 48 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 , millega sätestatakse valveaja kohaldamise erisused töötajatele, kelle tööülesanne on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine

TLS § 48 lõike 21 järgi ei kohaldata poolte kokkuleppel TLS § 48 lõikes 2 nimetatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangut täistööajaga töötavale töötajale, kelle tööülesanne on IKT-teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine.

Kokkulepe peab vastama järgmistele tingimustele:

– kokkulepe on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

– töötaja saab valveajal reageerimist vajavaid tööülesandeid täita kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid töökohta ilmumata;

– pooled on kokku leppinud mõistlikus reageerimisajas, mille jooksul on töötaja kohustatud asuma tööülesandeid täitma;

– valveaja kestus kalendrikuus ei ületa 130 tundi;

– töötajale tagatakse kaks tööst ja valveajast vaba nädalavahetust kalendrikuus;

– kokkulepe ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust.

– töötaja ja tööandja võivad kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest 30 kalendripäeva ette.

Muutused jõustuvad 24. detsembril 2022

Link töölepingu seaduse muudatustele.

Töölepingu seadus tervikuna.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields