Ärikohting: miks praktikasse panustada ja kuidas sellest päriselt kasu saada
Eesti Tööandjate Keskliit kutsub tööandjaid ja koostööpartnereid 19. veebruaril ärikohtingule „Miks praktikasse panustada ja kuidas sellest päriselt kasu saada?“.
Eesti Tööandjate Keskliit kutsub tööandjaid ja koostööpartnereid 19. veebruaril ärikohtingule „Miks praktikasse panustada ja kuidas sellest päriselt kasu saada?“.
Suuremaid tööandjaid esindava Eesti Tööandjate Keskliidu üks fookusteemasid on juhtimiskvaliteedi parandamine, sest sellest sõltub nii ettevõtete edu kui ka inimeste ja riigi heaolu kasv.
"Eesti majandus on läbimas transformatsiooni," ütleb Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo ja 4. märtsil toimuva majanduskonverentsi "Tuulelohe lend 2026" esineja.
BusinessEurope esitab täna Euroopa Liidu institutsioonidele selge ja kiireloomulise üleskutse: on aeg liikuda konkurentsivõime tugevdamise ja regulatiivse koormuse vähendamise tegevuskavas ambitsioonidest reaalse elluviimiseni.
Veebruar on hea juhtimise kuu, mille on ellu kutsunud Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koos Eesti Tööandjate Keskliidu, ICF Estonia ja Delfi Meediaga. Selle raames vastavad heade juhtide esindajad kolmele küsimusele, mis puudutavad juhtimist, majanduskasvu ja isiklikke juhtimise õppetunde. Siin on Ragn-Sells juhatuse esimehe ja Tööandjate keskliidu volikogu liikme Kai Realo vastused.
Veebruar on Eestis esimest korda hea juhtimise kuu, kus fookuses on hea inimeste juhtimine, selgus ja vastutus. Selle on ellu kutsunud Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koos Eesti Tööandjate Keskliidu, ICF Estonia ja Delfi Meediaga. Algatuse eesmärk on tuua juhtimiskvaliteet avalikku arutellu ning kutsuda juhte teadlikult peeglisse vaatama ja mõtlema, millist töökeskkonda nad iga päev loovad ja millist mõju see inimestele avaldab.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) asepresident Gunnar Okk leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on ettevõtete ja ülikoolide koostöö ning teadmussiire.
Sarnaselt tuulelohe lennutamisele vajab majandusedu soodsaid tingimusi ja õigeid oskuseid. Seda sümboliseerib Eesti Tööandjate Keskliidu iga-aastane majanduskonverents „Tuulelohe lend", mis toob kokku edulood, tulevikuvaated ja Eesti majanduse saatust kujundavad inimesed. Siin on 5 põhjust, miks „Tuulelohe lend“ väärib sinu aega ja tähelepanu.
Välisüliõpilased ei ole Eesti jaoks kulu, vaid üks kiiremini tasuvaid haridusinvesteeringuid. Välisüliõpilaste panus Eesti majandusse on enam kui sada miljonit eurot aastas, kirjutab Haridus- ja noorteameti rahvusvahelise turunduse valdkonnajuht Eero Loonurm.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Auroom Wellness juht Marten Merdikes leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on Eesti noored.
Eestil on selle aasta 2. detsembrini aega üle võtta Euroopa platvormitöö direktiiv, mis mõjutab kümneid tuhandeid inimesi – vabakutselisi, kullereid, taksojuhte, koristajaid ja teisi professionaale. Direktiivi üle võtmisel peaks säilima selle peamine põhimõte ehk paindlikkus, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Eesti suurima tööstusettevõtte Lemeks kontserni asutaja ja juht Jüri Külvik leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on lisandväärtuse kasvatamise vähene tähtsustamine.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Foxway Recommerce Mobiles operatiivjuht ja Foxway OÜ juhatuse liige Oliver Kotkas leiab, et Eesti majanduse kasutamata võimalus peitub olemasolevate ressursside targemas kasutamises.
Majanduse tootlikkuse kasvatamine on hädavajalik, kuid see ei korva madalast sündivusest põhjustatud töötajate puudust, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Tark tööandja ei oota, kuni töötaja talle uksele koputab, vaid kasvatab omale andekad tulevikutegijad ise peale, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.