Eesti ühiskonnale on jätkuvalt suur väljakutse meie lähiriikidest oluliselt madalam kindlustunne, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Lisaks kaitsevõimesse investeerimisele on hädavajalik riigi rahaasjade korda tegemine.
Tervishoiu rahapuuduse lahendamisel pole meil luksust tõrjuda eraraha ehk tööandjate või inimeste huvi tervishoidu rohkem panustada, kirjutab Eesti Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop. Rahapuuduses pole põhjust välistada ühtegi ideed, mis aitab valdkonda raha juurde tuua ja seeläbi tervena elatud aastate hulka kasvatada.
Värskete kohalike omavalitsuste juhtide üks tähtsamaid väljakutseid on kohanemine rahvastiku vähenemise ja inimeste tõmbekeskustesse liikumisega. Piirkondade elujõudu aitab hoida omavalitsustesse ettevõtete ja töökohtade meelitamine.
Süveneva vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu pole küsimus, kas Eesti peab välistöötajate värbamisega tegelema, vaid kuidas seda korraldada, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Tööränne pakub inimeste liikumiseks kontrollitud ja juhitud võimaluse.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta välisinvestori nominendid on oma Eesti harud kasvatanud sedavõrd võimsaks, et nende koht globaalsetes ettevõtetes on võtmetähtsusega.
Ajalooliselt madalale langenud sündivus ja maksumaksjate vähenemine on Eesti kõige tõsisem lahendamist vajav mure, leiavad ettevõtjad. See ähvardab tulevikus uute maksutõusudega, aga räsib juba praegu ettevõtete konkurentsivõimet.
Majanduse elavnedes muutub vajalike oskustega töötajate puudus taas tööandjatele teravaks mureks, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Nõudlus võib kasvada ja uued ärivõimalused avaneda, kuid neid ei õnnestu ära kasutada, sest selleks pole töötajaid.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Tööandjate hinnangul peab kohalike omavalitsuste valimiste eel tõsiselt arutama, milliseid muutusi toob kaasa inimeste kolimine tõmbekeskustesse ja kuidas meelitada omavalitsustesse ettevõtteid. Maksutulud, mis tagavad omavalitsuste toimimise, sünnivad just ettevõtlusest.
Kui poliitikud riigi rahaasju päriselt korda ei tee, siis majanduskasvu ei teki, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit soovitab valitsusel järgmise aasta riigieelarvet koostades piirata oluliselt riigi kulude kasvu kiirust. Ühiskond saab suhtuda tõsiselt lubadustesse maksurahust ja maksutõusude ärajätmisest üksnes siis, kui riik viib kulude kasvu kooskõlla majanduse tegeliku arenguga.
Euroopa Komisjon avaldas 17. juulil ettepaneku järgmise seitsmeaastase eelarve kohta. Numbrid on suured - pea 2 triljonit eurot, ehk 1,26% ELi kogurahvatulust aastatel 2028–2034. Eesmärgid on kõlavad: Euroopa peab olema turvalisem, sõltumatum, konkurentsivõimelisem ja vastupidavam. Nagu ikka, peitub aga tõeline mõju detailides, just selles, kuidas raha liigub ja millised on ettevõtjate võimalused ja kohustused.
Tervishoiu aruteludes takerdutakse liialt sageli vastandusse “era vs riiklik“, kuid see mõtteviis on aegunud ega aita tervishoidu lisaraha tuua, selgitab... Loe edasi › Marja-Liisa Alop: pirtsakas suhtumine erarahasse ei sobi tervishoiu rahastamise kriisi
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.