Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad kui tööturu osapooled leppisid kokku 2025. aasta töötasu alammäära suuruse. Töötasu alammäär tõuseb võrreldes käesoleva aastaga 66 eurot, olles 2025. aastal 886 eurot.
Valitsus arutab lähiajal taas võimalikku välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust, mida ettevõtjad töötajate puuduse leevendamiseks väga vajavad ning seetõttu ka... Loe edasi › Kai Realo: imele lootmine ei lahenda töötajate puuduse kriisi
Täna jätkusid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahelised läbirääkimised järgmise aasta alampalga üle, kuid kokkuleppele veel ei jõutud. Järgmine läbirääkimistevoor toimub pärast liikmetega konsulteerimist.
Valitsuse plaan välistöötajate värbamise reegleid kaasajastada on samm õiges suunas, sest süvenev vajalike oskustega töötajate puudus pidurdab ettevõtete ja ühiskonna arengut, selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo. Majanduskriis tegi töötajate leidmise ja värbamise küll mõnevõrra lihtsam, kuid pikaajalist tööjõukriisi see ära ei lahenda.
Eesti Tööandjate Keskliit toetab ja tunnustab valitsusele esitatud ettepanekut välismaalaste tööturule kaasamise lihtsustamiseks ja kvoodisüsteemi paindlikumaks muutmist.
Eesti üks väheseid konkurentsieeliseid teiste arenenud majandustega võrreldes on olnud meie maksusüsteem. See on meelitanud siia investeeringuid ja aidanud majandusel areneda ning seeläbi ühiskonnal jõukamaks saada. Kasumimaksu kehtestamine kahjustab seda trumpi oluliselt.
Uue valitsuse välja käidud maksutõusud majanduskasvu ei soodusta ning täiendav maksustamine tähendab ainult halbade võimaluste vahel valimist.
Eesti kõige olulisem ettevõtlusorganisatsioon Eesti Tööandjate Keskliit otsib tegevjuhti! See mõjukas ja tähenduslik töö aitab kasvatada Eesti majandust ja inimeste heaolu.
Eesti tööstuseid ja riiki laiemalt hoiab arenguhüpet tegemast tagasi ambitsiooni nappus. Senine nälg on asendunud alalhoidlikkusega ja saavutusvajadus rahuloluga. Kui majandus aga kasvama ei hakka, pole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid vajadusi ja unistusi, kirjutab Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo.
Kui kunagi oli popp ütlus „kõik hea siin ilmas on kas ebaseaduslik, amoraalne või paksuks tegev“, siis nüüd tuleb tunnistada, et liigume suunas, kus kõik, mis on hea, on kallis ja kõrgelt maksustatud, kirjutas Eesti konjuktuuriinstituudi uuringu esitluse järel Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti tööstus on pika ajalooga – kuldaega saab otsida nii vabariigi esimesest perioodist, nõukogude ajast kui iseseisvuse taastamise järgsest kümnenditest. Ühes on Eesti tööstussektori juhid kindlad – tööstusel läks varem paremini, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse asutaja Keiu Telve.
Eesti kõige olulisem ettevõtlusorganisatsioon Eesti Tööandjate Keskliit otsib administraatorit, kes oleks abiks esmalt puhkuste asendajana ja võimalusel valmis ka püsivaks koostööks.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Sarnaselt julgeolekule tasub riigil panustada ka majanduse tugevdamisele, leiavad ettevõtjad, sest raha riigi ülal pidamiseks ja kaitsemiseks investeerimiseks tuleb ettevõtlusest. Ideid selleks on, puudust on fookusest, ambitsioonist ja julgusest vajalik ellu viia.
Riigi kroonilist rahapuudust arvestades suhtuvad poliitikud majanduse fookusesse võtmisse üllatavalt leigelt, kirjutab Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo. Jätkuv Eesti majanduse konkurentsivõime kahanemine peaks aga kõlama üha valjema häirekellana ja veenma majanduse arendamiseks ambitsioonikaid samme astuma.