Tööandjad võtsid vastu riikliku lepitaja ettepaneku 2026. aasta alampalgaks
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit võttis täna vastu riikliku lepitaja pakkumise 2026. aasta alampalga tõusuks.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit võttis täna vastu riikliku lepitaja pakkumise 2026. aasta alampalga tõusuks.
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja 10 ettevõtlusliitu toetavad välismaalaste seaduse muudatusi, mis aitavad leevendada töötajate puudust, luua uusi töökohti ja parandada majanduse konkurentsivõimet, säilitades samal ajal range kontroll töörände üle.
Veebruar on Eestis esimest korda hea juhtimise kuu, kus fookuses on hea inimeste juhtimine, selgus ja vastutus. Selle on ellu kutsunud Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koos Eesti Tööandjate Keskliidu, ICF Estonia ja Delfi Meediaga. Algatuse eesmärk on tuua juhtimiskvaliteet avalikku arutellu ning kutsuda juhte teadlikult peeglisse vaatama ja mõtlema, millist töökeskkonda nad iga päev loovad ja millist mõju see inimestele avaldab.
Majanduse tootlikkuse kasvatamine on hädavajalik, kuid see ei korva madalast sündivusest põhjustatud töötajate puudust, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
1. jaanuaril 2026 muutub Eestis maksuvaba tulu arvestus ühetaoliseks. Kaob senine nn maksuküür ja hakkab kehtima ühetaoline maksuvaba tulu arvestus kuni 8400 eurot aastas ehk kuni 700 eurot kuus kõigile töötajatele.
Tööandjate ja ametiühingude esindajad ei jõudnud tänasel läbirääkimisel kokkuleppele 2026. aasta alampalga küsimuses. Läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures. Tööandjate keskliidu... Loe edasi › Alampalga läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures
Värskete kohalike omavalitsuste juhtide üks tähtsamaid väljakutseid on kohanemine rahvastiku vähenemise ja inimeste tõmbekeskustesse liikumisega. Piirkondade elujõudu aitab hoida omavalitsustesse ettevõtete ja töökohtade meelitamine.
Süveneva vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu pole küsimus, kas Eesti peab välistöötajate värbamisega tegelema, vaid kuidas seda korraldada, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Tööränne pakub inimeste liikumiseks kontrollitud ja juhitud võimaluse.
Ajalooliselt madalale langenud sündivus ja maksumaksjate vähenemine on Eesti kõige tõsisem lahendamist vajav mure, leiavad ettevõtjad. See ähvardab tulevikus uute maksutõusudega, aga räsib juba praegu ettevõtete konkurentsivõimet.
Majanduse elavnedes muutub vajalike oskustega töötajate puudus taas tööandjatele teravaks mureks, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Nõudlus võib kasvada ja uued ärivõimalused avaneda, kuid neid ei õnnestu ära kasutada, sest selleks pole töötajaid.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitavad valitsuse plaani luua tööjõupuuduses valdkondadele erisus oskustöötajate värbamiseks välismaalt. See aitab tuua Eestisse uusi oskuseid, kasvatada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ja suurendada riigi maksutulusid.
Tööandjate hinnangul peab kohalike omavalitsuste valimiste eel tõsiselt arutama, milliseid muutusi toob kaasa inimeste kolimine tõmbekeskustesse ja kuidas meelitada omavalitsustesse ettevõtteid. Maksutulud, mis tagavad omavalitsuste toimimise, sünnivad just ettevõtlusest.
"Parim praktika 2024" konkursil parima väikeettevõtte praktikakoha tiitli võitnud MyDello OÜ tegevjuht Joel Timm on veendunud, et ettevõtte edu võti peitub uude põlvkonda panustamises – see on vastutustundlik valik, mis toob kaasa tulevikutegijad, värsked ideed ja motiveeritud, ühtse meeskonna.
See, kui edumeelne ja ambitsioonikas on ettevõte, sõltub ASi Ragn-Sells juhatuse liikme ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo sõnul palju omanikest ja juhtidest ning sellest kui pikk perspektiiv seatakse.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.