Üks koht ja seitsekümmend kandidaati – kas praktika on Eestis privileeg?
"Eelmisel aastal kandideerisin üle 20 praktikakohale. Konkurss oli väga karm," ütleb Kaisa Arumeel, kes tänaseks töötab Telias äriarendusjuhina. „Aga minul õnneks vedas!“
"Eelmisel aastal kandideerisin üle 20 praktikakohale. Konkurss oli väga karm," ütleb Kaisa Arumeel, kes tänaseks töötab Telias äriarendusjuhina. „Aga minul õnneks vedas!“
Tehisintellekti potentsiaalist räägitakse kõikjal. Samas on reaalne muutus ettevõtetes üllatavalt tagasihoidlik. Mis eristab neid, kellel õnnestub, nendest, kes ootavad jätkuvalt esimesi tulemusi?
2026. ja 2027. aasta toovad reservõppekogunemiste korralduses ja mahus olulisi muudatusi, mis mõjutavad otseselt tööandjate igapäevast töökorraldust.
Euroopa Komisjon avaldas veebruaris strateegia, et suurendada toetust Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevatele ELi idapoolsetele piirkondadele.
Eesti tööturg on vastuolulises olukorras. Ühelt poolt kurdavad tööandjad pea kõigis sektorites tööjõupuuduse üle. Teisalt on noorte töötuse määr Euroopa Liidu tipus ja paljud noored otsivad oma esimest võimalust. Kui lisada siia demograafiline surve, siis on selge, et järelkasvu küsimus ei ole enam personaliosakonna mure, vaid majanduse strateegiline väljakutse.
Sel nädalal, 18. veebruaril kogunenud Tööandjate keskliidu kõrgeim juhtorgan üldkosoolek valis liidu volikogu uueks liikmeks Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liidu... Loe edasi › Tööandjate Keskliidu volikogu sai uue liikme
Juba 4. märtsil toob Kruiisiterminalis toimuv Eesti mõjukaim majanduskonverents „Tuulelohe lend 2026“ osalejateni vähemalt 9 kogemust, millest sa ei taha ilma jääda.
Suuremaid tööandjaid esindava Eesti Tööandjate Keskliidu üks fookusteemasid on juhtimiskvaliteedi parandamine, sest sellest sõltub nii ettevõtete edu kui ka inimeste ja riigi heaolu kasv.
Tööandjate riigikaitseteemalise veebikohtumiste sarja "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale" veebruarikuu sündmuse fookusteemat "Reservväelased tööelus ehk mida toob 2026. aasta?" avavad Kaitseministeeriumi kaitsetahte ja inimvarapoliitika osakonna juhataja Markus Rosin ja Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem Margot Künnapuu.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Magnetic Group juht Risto Mäeots leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on riigi ja ettevõtete ühine julgus konkureerida suurtes rahvusvahelistes hangetes.
Välisüliõpilased ei ole Eesti jaoks kulu, vaid üks kiiremini tasuvaid haridusinvesteeringuid. Välisüliõpilaste panus Eesti majandusse on enam kui sada miljonit eurot aastas, kirjutab Haridus- ja noorteameti rahvusvahelise turunduse valdkonnajuht Eero Loonurm.
Eestil on selle aasta 2. detsembrini aega üle võtta Euroopa platvormitöö direktiiv, mis mõjutab kümneid tuhandeid inimesi – vabakutselisi, kullereid, taksojuhte, koristajaid ja teisi professionaale. Direktiivi üle võtmisel peaks säilima selle peamine põhimõte ehk paindlikkus, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Foxway Recommerce Mobiles operatiivjuht ja Foxway OÜ juhatuse liige Oliver Kotkas leiab, et Eesti majanduse kasutamata võimalus peitub olemasolevate ressursside targemas kasutamises.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Pactum AI kaasasutaja Kaspar Korjus leiab, et Eesti majanduse kasutamata võimalus peitub e-residentsuse senisest veel suuremaks kasvatamises.
Majanduse tootlikkuse kasvatamine on hädavajalik, kuid see ei korva madalast sündivusest põhjustatud töötajate puudust, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.