Eesti seisab olulise valiku ees: kuidas saavutada kliimaeesmärgid viisil, mis ei kahjusta majanduse konkurentsivõimet, riigi julgeolekut ega üldisemalt Eesti inimeste heaolu. Õnnestumise võti peitub tasakaalustatud ja hästi planeeritud majanduse teekaartidele keskendunud kliimapoliitikas, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo.
Riigikogus on arutlusel töölepingu seaduse muudatused, mille eesmärk on kohanduda muutunud tööturu vajadustega. Seaduse muutmisega on tekkinud aga mitmeid väärarusaamu ja hirme. Levinud küsimustele vastab Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.
Inimesi aitab töösuhetes võimestada mitte muudatustega hirmutamine ja eksitamine, vaid nende õigustest ja võimalustest informeerimine ning teadlikkuse tõstmine.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevused, mis viiakse ellu projekti „Arendusnõuniku jätkamine Eesti Tööandjate Keskliidus 2025-2027 raames. Projekti number: 2021-2027.1.01.23-0135
Eesti Tööandjate Keskliit kogus avaliku ideekorje käigus ligi 170 ettepanekut, kuidas vähendada ettevõtlust pärssivat halduskoormust ja bürokraatiat. Nendest hulgast välja valitud 12 kõige laiema mõju ja kiiremini teostatavat ettepanekut on nüüd Vabariigi Valitsuse majanduskabinetis ning võivad saada heakskiidu juba sel kevadel.
Suuremad Eesti ettevõtlusliidud toetavad Riigikogu õiguskomisjonile saadetud kirjas töölepingu seaduses plaanitud muudatusi tööaja paindlikumaks kokku leppimiseks. Lisaks juhivad liidud tähelepanu, et muudatuste kohta ringleb rida valesid ja müüte.
Kuna senised bürokraatia vähendamise lubadused pole väga viljakaks osutunud ja tarbetu bürokraatia on jätkanud vohamist, siis nüüd on selle ohjamisega võimalik ajalugu teha, leiab Tööandjate keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron.
Tööandjate keskliit kogus kokku 170 ettepanekut tarbetu bürokraatia vähendamiseks ja esitas täna kokkuvõtte Riigikantseleile ning peaministri majanduskasvu nõukojale. Nendest suurema mõjuga ning kiiremini lahendatavad 12 ettepanekut võiksid tegevuse alustamiseks Vabariigi Valitsuse majanduskabinetti jõuda juba mais.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. See kindlustab osaajaga töötajate seljatagust ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
„Minu kirg on hotellindus ja külalislahkus, valdkond, milles olen tegutsenud juba 30 aastat. Igapäevane töö hotellides on mulle andnud sügava arusaamise tööjõu olulisusest – nii talentide leidmisest kui ka nende hoidmisest ja arendamisest,“ ütleb Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit tegi täna valitsusele ettepaneku jäätmeseaduse muudatusega plaanitud kujul edasi mitte minna. Reformi mõjud on läbi analüüsimata ja valdkonnas vajalike muudatuste asemel toob see kaasa hulga probleeme.
Kuigi aasta viimane kvartal üllatas ettevõtjaid ja analüütikuid majanduskasvuga, siis ettevõtjad on sellest uue kasvu välja lugemisega ettevaatlikud. Enne peab taastama ettevõtjate ja inimeste kindlustunde.
Tööandjate keskliit kutsub kõiki üles teatama tarbetust bürokraatiast ja koondama kokku riigi mõttetut reguleerimist, ajale jalgu jäänud seadusi ning muid ettevõtlust takistavaid nõudeid.
Vinduv majanduslangus on töötajate puuduse kriisi valu veidi tuimestanud, kuid selle põhjust pole ära võtnud, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp. Seetõttu on tähtis iga töötajaid tööturule juurde toov samm.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine ja välistöötajate värbamise kaasajastamine on hädavajalikud sammud, sest aitavad tööturule uusi inimesi kaasata, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp ERR arvamusveergudel. Lisaks suurendab paindlikum seadus osalise ajaga töötaja õiguseid.