Jüri Käo: korras riigirahanduseta majanduskasvu ei tule
Kui poliitikud riigi rahaasju päriselt korda ei tee, siis majanduskasvu ei teki, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Kui poliitikud riigi rahaasju päriselt korda ei tee, siis majanduskasvu ei teki, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit soovitab valitsusel järgmise aasta riigieelarvet koostades piirata oluliselt riigi kulude kasvu kiirust. Ühiskond saab suhtuda tõsiselt lubadustesse maksurahust ja maksutõusude ärajätmisest üksnes siis, kui riik viib kulude kasvu kooskõlla majanduse tegeliku arenguga.
Tippjuhtide sõnul vajab majanduse kasvama panemiseks turgutamist nii välisinvestorite kui Eesti ettevõtjate ja inimeste kindlustunne. Üheks kasutamata võimaluseks peavad nad seejuures seda, et kindluse suurendamiseks tehtud sammudest tuleks julgemalt rääkida.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Kuigi aasta viimane kvartal üllatas ettevõtjaid ja analüütikuid majanduskasvuga, siis ettevõtjad on sellest uue kasvu välja lugemisega ettevaatlikud. Enne peab taastama ettevõtjate ja inimeste kindlustunde.
Distantsid Eestis ei ole suured. Mis takistab poliitikutel tulemast lähemale ettevõtjatele? Ettevõtjatel lähemal rahvale? Rahval lähemale poliitikutele?
Rahahädas valdkonnad vajavad riigilt lisaraha asemel otsustavaid ümberkorraldusi, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Ain Hanschmidt ajalehe Postimees arvamusveergudel. Üle jõu elades lihtsalt raha juurde valamine on vastutustundetu probleemide edasi lükkamine.
Poliitikud on rõhutanud, mida nad riigi rahanduse korda tegemiseks ei tee, kuid majanduse arenguks ja ühiskonna heaolu kasvatamiseks on hädavajalik teada, mida teha plaanitakse, selgitab ettevõtja ja Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Eesti Tööandjate Keskliit tegi täna peaministrile ettepaneku külmutada riigi indekseeritud kulud majanduskasvu taastumiseni või need jäädavalt ümber kujundada. Majanduse arengust kiiremini kasvavad riigi kulutused ei ole jätkusuutlikud, sest see nõuab uusi makse, võlga ja võib viia riigi maksejõuetuseni.
Inimeste usul riiki ja tulevikule on riigi püsimisele otsustav mõju, rõhutas A. Le Coqi juht Jaanus Vihand. Piltlikult öeldes lagunes ka Nõukogude Liit selle tõttu, et inimesed polnud rahul sellega, et poest polnud saada teksapükse või tosse.
Juba täna jääb demograafiliste trendide tõttu tööturult puudu tuhandeid vajalike oskustega inimesi, kuid langeva sündimuse tõttu see mure üksnes süveneb. See tähendab, et iga maksumaksja peab tulevikus ülal pidama rohkem inimesi.
“Meil on ettevõttes lühiajaline vaade 3-5, pikemaajaline vaade kümme aastat tulevikku. Riigil sellist vaadet pole või siis pole seda ettevõtjatega jagatud ja sellest tulebki pahameel ning ebakindlus,” vastas „Tööandjate tund“ värskes saates Tallinna Kaubamaja juht ja Kaupmeeste liidu juhatuse liige Erkki Laugus küsimusele, kas ettevõtjad on liiga pessimistlikud ja vingume end vaeseks.
Eesti Põhjamaana jõulisem positsioneerimine ja siinse asjaajamise müümine aitab siia meelitada ettevõtteid, kes sõjahirmu tõttu tulemata jääksid. „Kui tahame olla edukad, peame olema osa Põhjamaadest,“ leiab Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus.