Ain Hanschmidt: maksurahu pani majanduse taas kasvama
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.
President Alar Karise kõne majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2026“, 4. märtsil 2026.
Niipea, kui valitsus ja poliitikud maksufestivalile joone alla tõmbasid, hakkas majandus kasvama. See näitab selgelt, kui oluline on maksurahu ja maksustabiilsus, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt.
18. veebruaril toimunud Tööandjate keskliidu üldkoosolek tõi Tööandjate majja kokku liikmed, et arutada majanduse hetkeseisu, riigi rolli ja tööandjate järgmisi samme.
2026. aastal seitse fookusteemat, mis suunavad Eesti Tööandjate Keskliidu tööd liikmete ja kogu Eesti ettevõtluskeskkonna heaks.
Välisüliõpilased ei ole Eesti jaoks kulu, vaid üks kiiremini tasuvaid haridusinvesteeringuid. Välisüliõpilaste panus Eesti majandusse on enam kui sada miljonit eurot aastas, kirjutab Haridus- ja noorteameti rahvusvahelise turunduse valdkonnajuht Eero Loonurm.
Eestil on selle aasta 2. detsembrini aega üle võtta Euroopa platvormitöö direktiiv, mis mõjutab kümneid tuhandeid inimesi – vabakutselisi, kullereid, taksojuhte, koristajaid ja teisi professionaale. Direktiivi üle võtmisel peaks säilima selle peamine põhimõte ehk paindlikkus, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
1. jaanuaril 2026 muutub Eestis maksuvaba tulu arvestus ühetaoliseks. Kaob senine nn maksuküür ja hakkab kehtima ühetaoline maksuvaba tulu arvestus kuni 8400 eurot aastas ehk kuni 700 eurot kuus kõigile töötajatele.
Hea tervise hoidmine ei ole üksnes isiklik asi. Iga haiguspäev tähendab töötajale väiksemat sissetulekut, tööandjale vähenenud tootlikkust ning riigile madalamat maksutulu, kirjutab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop.
Eksportivate ettevõtete väljavaade tuleviku suhtes on jätkuvalt ebakindel. Kaubandussõda, sõda Ukrainas ja peamiste turgude nõrkus sunnib ettevõtjaid keerulistes oludes optimismi ja võimalusi otsima, selgitavad saates „Tööandjate tund“ tippjuhid.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.
27. juulil jõudsid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja USA president Donald J. Trump poliitilise kokkuleppeni, mis seab uue raami ELi ja USA kaubandussuhetele. Tegemist on maailma suurima kahepoolselt majandus- ja investeerimissuhtega: 2024. aastal ulatus kaubavahetus 1,6 triljoni euroni ning igapäevaselt liigub Atlandi mõlemal suunal kaupu ja teenuseid üle 4,2 miljardi euro väärtuses.
Tervishoiu aruteludes takerdutakse liialt sageli vastandusse “era vs riiklik“, kuid see mõtteviis on aegunud ega aita tervishoidu lisaraha tuua, selgitab... Loe edasi › Marja-Liisa Alop: pirtsakas suhtumine erarahasse ei sobi tervishoiu rahastamise kriisi
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Kuigi jagame vaenulikku naabrit sarnaselt Läti, Leedu ja Soomega ning investeerime rekordiliselt riigikaitsesse, hoiavad meie ettevõtjaid ja inimesi tagasi pessimistlikumad ootused tulevikule. Naabritest oluliselt madalama kindlustunde suurendamine on ühiskonna suur väljakutse, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.