Hea tervise hoidmine ei ole üksnes isiklik asi. Iga haiguspäev tähendab töötajale väiksemat sissetulekut, tööandjale vähenenud tootlikkust ning riigile madalamat maksutulu, kirjutab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop.
Eksportivate ettevõtete väljavaade tuleviku suhtes on jätkuvalt ebakindel. Kaubandussõda, sõda Ukrainas ja peamiste turgude nõrkus sunnib ettevõtjaid keerulistes oludes optimismi ja võimalusi otsima, selgitavad saates „Tööandjate tund“ tippjuhid.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.
27. juulil jõudsid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja USA president Donald J. Trump poliitilise kokkuleppeni, mis seab uue raami ELi ja USA kaubandussuhetele. Tegemist on maailma suurima kahepoolselt majandus- ja investeerimissuhtega: 2024. aastal ulatus kaubavahetus 1,6 triljoni euroni ning igapäevaselt liigub Atlandi mõlemal suunal kaupu ja teenuseid üle 4,2 miljardi euro väärtuses.
Tervishoiu aruteludes takerdutakse liialt sageli vastandusse “era vs riiklik“, kuid see mõtteviis on aegunud ega aita tervishoidu lisaraha tuua, selgitab... Loe edasi › Marja-Liisa Alop: pirtsakas suhtumine erarahasse ei sobi tervishoiu rahastamise kriisi
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Kuigi jagame vaenulikku naabrit sarnaselt Läti, Leedu ja Soomega ning investeerime rekordiliselt riigikaitsesse, hoiavad meie ettevõtjaid ja inimesi tagasi pessimistlikumad ootused tulevikule. Naabritest oluliselt madalama kindlustunde suurendamine on ühiskonna suur väljakutse, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Inimesi aitab töösuhetes võimestada mitte muudatustega hirmutamine ja eksitamine, vaid nende õigustest ja võimalustest informeerimine ning teadlikkuse tõstmine.
„Minu kirg on hotellindus ja külalislahkus, valdkond, milles olen tegutsenud juba 30 aastat. Igapäevane töö hotellides on mulle andnud sügava arusaamise tööjõu olulisusest – nii talentide leidmisest kui ka nende hoidmisest ja arendamisest,“ ütleb Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp.
Kui välistöötajad on ettevõtluse ja ühiskonna jaoks vajalikud, siis peame korraldama töörände nii, et vastu võetaks vajalike oskustega ja kultuuriruumi sobivad inimesed, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Tööandjate keskliit kutsub kõiki üles teatama tarbetust bürokraatiast ja koondama kokku riigi mõttetut reguleerimist, ajale jalgu jäänud seadusi ning muid ettevõtlust takistavaid nõudeid.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine ja välistöötajate värbamise kaasajastamine on hädavajalikud sammud, sest aitavad tööturule uusi inimesi kaasata, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp ERR arvamusveergudel. Lisaks suurendab paindlikum seadus osalise ajaga töötaja õiguseid.
Tööandjate keskliit toetab riigi plaane muuta tööõigust paindlikumaks, sest seda ootavad ja vajavad nii tööandjad kui töötajad.