Tööandjad võtsid vastu riikliku lepitaja ettepaneku 2026. aasta alampalgaks
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit võttis täna vastu riikliku lepitaja pakkumise 2026. aasta alampalga tõusuks.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit võttis täna vastu riikliku lepitaja pakkumise 2026. aasta alampalga tõusuks.
A. Le Coq on pälvinud kolmel viimasel aastal „Riigikaitsjate toetaja“ kõrgeima taseme tunnustuse. Need tänuplaadid ja märgised ei sümboliseeri vaid vastutustundlikku ettevõtlust – nende taga on järjepidev ja sisuline panustamine Eesti riigikaitsesse.
Tööandjate ja ametiühingude esindajad ei jõudnud tänasel läbirääkimisel kokkuleppele 2026. aasta alampalga küsimuses. Läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures. Tööandjate keskliidu... Loe edasi › Alampalga läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures
Täna kohtusid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsioonid esimest korda, et arutada järgmise aasta alampalga üle. Konkreetsete numbriteni kohtumisel veel ei jõutud ja läbirääkimised jätkuvad oktoobri keskpaigas.
Riik plaanib lubada haiguslehe ajal osalise koormusega töötamist senise 61. päeva asemel alates 31. päevast. Suund on õige, kuid tegelikult võiks lubada veelgi varem, selgitab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop. Seda vajavad nii töötajad kui tööandjad ning muutunud töötamine.
"Parim praktika 2024" konkursil parima väikeettevõtte praktikakoha tiitli võitnud MyDello OÜ tegevjuht Joel Timm on veendunud, et ettevõtte edu võti peitub uude põlvkonda panustamises – see on vastutustundlik valik, mis toob kaasa tulevikutegijad, värsked ideed ja motiveeritud, ühtse meeskonna.
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konverentsil lepiti äsja kokku, et 2026. aastaks töötatakse välja platvormitöö tingimusi käsitlevad soovitused ja konventsioon.
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Riigikogus on arutlusel töölepingu seaduse muudatused, mille eesmärk on kohanduda muutunud tööturu vajadustega. Seaduse muutmisega on tekkinud aga mitmeid väärarusaamu ja hirme. Levinud küsimustele vastab Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.
Eesti Tööandjate Keskliit kogus avaliku ideekorje käigus ligi 170 ettepanekut, kuidas vähendada ettevõtlust pärssivat halduskoormust ja bürokraatiat. Nendest hulgast välja valitud 12 kõige laiema mõju ja kiiremini teostatavat ettepanekut on nüüd Vabariigi Valitsuse majanduskabinetis ning võivad saada heakskiidu juba sel kevadel.
Suuremad Eesti ettevõtlusliidud toetavad Riigikogu õiguskomisjonile saadetud kirjas töölepingu seaduses plaanitud muudatusi tööaja paindlikumaks kokku leppimiseks. Lisaks juhivad liidud tähelepanu, et muudatuste kohta ringleb rida valesid ja müüte.
Kuna senised bürokraatia vähendamise lubadused pole väga viljakaks osutunud ja tarbetu bürokraatia on jätkanud vohamist, siis nüüd on selle ohjamisega võimalik ajalugu teha, leiab Tööandjate keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. See kindlustab osaajaga töötajate seljatagust ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
Töötasude avaldamine näites töökuulutustes peaks erasektoris jääma tööandja vabatahtlikuks valikuks. Tööandjatele järjekordsete kohustuste seadmine ei lähe kokku ei Eesti ega Euroopa Liidu lubadusega vähendada regulatsioone ja tegutseda majanduse konkurentsivõime kasvu nimel.
Inimeste usul riiki ja tulevikule on riigi püsimisele otsustav mõju, rõhutas A. Le Coqi juht Jaanus Vihand. Piltlikult öeldes lagunes ka Nõukogude Liit selle tõttu, et inimesed polnud rahul sellega, et poest polnud saada teksapükse või tosse.