Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Riigikogus on arutlusel töölepingu seaduse muudatused, mille eesmärk on kohanduda muutunud tööturu vajadustega. Seaduse muutmisega on tekkinud aga mitmeid väärarusaamu ja hirme. Levinud küsimustele vastab Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.
Eesti Tööandjate Keskliit kogus avaliku ideekorje käigus ligi 170 ettepanekut, kuidas vähendada ettevõtlust pärssivat halduskoormust ja bürokraatiat. Nendest hulgast välja valitud 12 kõige laiema mõju ja kiiremini teostatavat ettepanekut on nüüd Vabariigi Valitsuse majanduskabinetis ning võivad saada heakskiidu juba sel kevadel.
Suuremad Eesti ettevõtlusliidud toetavad Riigikogu õiguskomisjonile saadetud kirjas töölepingu seaduses plaanitud muudatusi tööaja paindlikumaks kokku leppimiseks. Lisaks juhivad liidud tähelepanu, et muudatuste kohta ringleb rida valesid ja müüte.
Kuna senised bürokraatia vähendamise lubadused pole väga viljakaks osutunud ja tarbetu bürokraatia on jätkanud vohamist, siis nüüd on selle ohjamisega võimalik ajalugu teha, leiab Tööandjate keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. See kindlustab osaajaga töötajate seljatagust ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
Töötasude avaldamine näites töökuulutustes peaks erasektoris jääma tööandja vabatahtlikuks valikuks. Tööandjatele järjekordsete kohustuste seadmine ei lähe kokku ei Eesti ega Euroopa Liidu lubadusega vähendada regulatsioone ja tegutseda majanduse konkurentsivõime kasvu nimel.
Inimeste usul riiki ja tulevikule on riigi püsimisele otsustav mõju, rõhutas A. Le Coqi juht Jaanus Vihand. Piltlikult öeldes lagunes ka Nõukogude Liit selle tõttu, et inimesed polnud rahul sellega, et poest polnud saada teksapükse või tosse.
Valitsus kinnitas täna tööturu osapoolte ehk Tööandjate keskliidu ja Ametiühingute keskliidu kokku lepitud 2025. aasta töötasu alammäära ehk alampalga. Alampalk... Loe edasi › 2025. aasta alampalk on 886 eurot
Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad kui tööturu osapooled leppisid kokku 2025. aasta töötasu alammäära suuruse. Töötasu alammäär tõuseb võrreldes käesoleva aastaga 66 eurot, olles 2025. aastal 886 eurot.
Parim praktika 2024” konkursile esitati 46 praktikanti ja 38 praktikat pakkunud organisatsiooni, kelle hulgast on žürii selgitanud välja kategooriate parimad. Kes võidavad konkursi erinevad kategooriad, selgub juba 5. detsembril toimuval pidulikul auhindamise tseremoonial.
Täna toimus Tööandjate keskliidus ärikohtumine, mis keskendus julgeolekuolukorrale ja ettevõtjate võimalustele riigi julgeolekusse panustamisse. Madalat ja majandust mõjutavad kindlustunnet saavad tööandjad mõjutada ning kasvatada.
Täna jätkusid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahelised läbirääkimised järgmise aasta alampalga üle, kuid kokkuleppele veel ei jõutud. Järgmine läbirääkimistevoor toimub pärast liikmetega konsulteerimist.
Täna kohtusid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsioonid esimest korda, et arutada järgmise aasta alampalga üle. Konkreetsete numbriteni kohtumisel veel ei jõutud ja läbirääkimised jätkuvad oktoobris.
Praktika mängib otsustavat rolli ametiõppijate vajalike tööoskuste arendamisel. Süsteemsed praktikaprogrammid mitte ainult ei aita praktikantidel arendada olulisi oskusi, vaid loovad ettevõtetele eeldused end atraktiivsema tööandjatena positsioneerida ja parimaid talente oma meeskondadesse meelitada.