Metallitööstusettevõtte OÜ Radius Machining asutaja, Tööandjate kesliidu hariduse töögrupi juht ja Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois ütleb, et meil ei saada aru inseneeria olulisusest lisandväärtuse ja heaolu loojana ning seetõttu ei pöörata sellele ka hariduses piisavalt tähelepanu. „Ilma selleta me aga sinna ei jõua, kuhu unistame jõuda.“
11. juunil toimub Riigikogus töölepingu seaduse (602 SE), avalikkuses tuntud kui “paindliku tööaja seaduse”, muutmise esimene lugemine. Eelnõu kaasajastab Eesti tööõigust ja võimaldab paindlikke töösuhteid, mis tagavad osaajaga töötajatele senisest kindlamad hüved ja kaitse. Lisaks võimaldavad muudatused kaasata tööturule inimesi, kes täisajaga töötada ei saa või soovi.
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Riigikogus on arutlusel töölepingu seaduse muudatused, mille eesmärk on kohanduda muutunud tööturu vajadustega. Seaduse muutmisega on tekkinud aga mitmeid väärarusaamu ja hirme. Levinud küsimustele vastab Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine ja välistöötajate värbamise kaasajastamine on hädavajalikud sammud, sest aitavad tööturule uusi inimesi kaasata, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp ERR arvamusveergudel. Lisaks suurendab paindlikum seadus osalise ajaga töötaja õiguseid.
Tööandjate keskliit toetab riigi plaane muuta tööõigust paindlikumaks, sest seda ootavad ja vajavad nii tööandjad kui töötajad.
President Alar Karise kõne majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2025“.
Rahahädas valdkonnad vajavad riigilt lisaraha asemel otsustavaid ümberkorraldusi, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Ain Hanschmidt ajalehe Postimees arvamusveergudel. Üle jõu elades lihtsalt raha juurde valamine on vastutustundetu probleemide edasi lükkamine.
Poliitikud on rõhutanud, mida nad riigi rahanduse korda tegemiseks ei tee, kuid majanduse arenguks ja ühiskonna heaolu kasvatamiseks on hädavajalik teada, mida teha plaanitakse, selgitab ettevõtja ja Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Eesti Tööandjate Keskliit tegi täna peaministrile ettepaneku külmutada riigi indekseeritud kulud majanduskasvu taastumiseni või need jäädavalt ümber kujundada. Majanduse arengust kiiremini kasvavad riigi kulutused ei ole jätkusuutlikud, sest see nõuab uusi makse, võlga ja võib viia riigi maksejõuetuseni.
Järgmisel ja ülejärgmisel aastal jõustub pretsedenditu hulk ehk enam kui 40 maksumuudatust. Toome neist tööandjale olulisemad siin välja.
Võimalus tööaega paindlikult kokku leppida aitab tööturule rohkem inimesi kaasata, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann. Eriti puudutab see neid, kes ei saa täistööajaga töötada näiteks lähedase hoolduse, õpingute, teise töökoha tõttu või tervise tõttu.
Järgneva kümne aasta jooksul on Eestis tarvis umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti. Tasemeõppest lisandub samal perioodil umbes 6400 inimest. Puudujääki ei ole võimalik katta koolituskohtade arvu suurendamisega, tarvis on süsteemseid töökorralduslikke muudatusi, selgub Kutsekoja OSKA uuringust.
Selgusid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted“ selle aasta finalistid. Eri auhinnakategooriate võitjad on võistlustules aasta ettevõtte tiitlile, mis kuulutatakse välja 2. novembri pidulikul galal ja mida saab vaadata ETV vahendusel.