Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad soovijatele tööaega senisest paindlikumalt kokku leppida. Pärast pikka arutamist ja menetlemist tulemuseni jõudnud muudatus on kümnendi parim uudis tööõiguse kaasajastamisel, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida soovi korral paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada fikseeritud koormuse asemel tööajavahemikuga. Lisaks täpsustatakse töötajate töö- ja puhkeaja reegleid ning noorte tööaja tingimusi.
Euroopa ettevõtjad rõhutavad, et konkurentsivõimeline ja taskukohane energia on eelduseks, et Euroopa tööstus suudaks investeerida, uuendada ja püsida globaalses konkurentsis. Viimaste aastate energiakriis on näidanud, et kõrged ja kõikuvad elektrihinnad on muutunud üheks suurimaks väljakutseks nii ettevõtetele kui ka poliitikakujundajatele. BusinessEurope’i hinnangul püsivad Euroopa energiahinnad ka järgnevatel kümnenditel kõrgemad kui peamistel konkurentidel, mis ohustab majanduse konkurentsivõimet ja investeerimisvõimet.
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta paremad turismiedendajad pingutavad külastajatele uue ja unikaalse pakkumise nimel. Klientide arvu kasv näitab nende plaanide ja investeeringute edukust.
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta tööstuse digitaliseerija nominendid panustavad digilahendustesse, sest muidu pole Eesti ettevõttel võimalik rahvusvahelises äris läbi lüüa. Lisaks tuleb siinsel tootjal teha konkurentidest alati samm rohkem.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on leidnud üles suured turud ja plaanivad neis hüppeliselt kasvada. Märksõnadeks on kohalik disain ja automatiseerituse kõrge tase ning kõrgele lisandväärtusele vastav hind.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta pereettevõtte nominendid tõdevad, et perekonna ühine missioon on see, mis on neid kandnud kaugemale kui ükskõik milline muu ettevõtlusvorm.
Praktikante pelgalt ajutiste abikätena võtvad tööandjad jätavad kasutamata võimaluse kasvatada ja arendada oma organisatsiooni seestpoolt. Hästi korraldatud praktikaprogramm on strateegiline investeering, mis toob kasu nii noorele kui ka ettevõttele, kirjutab SEB Panga personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
11. juunil toimub Riigikogus töölepingu seaduse (602 SE), avalikkuses tuntud kui “paindliku tööaja seaduse”, muutmise esimene lugemine. Eelnõu kaasajastab Eesti tööõigust ja võimaldab paindlikke töösuhteid, mis tagavad osaajaga töötajatele senisest kindlamad hüved ja kaitse. Lisaks võimaldavad muudatused kaasata tööturule inimesi, kes täisajaga töötada ei saa või soovi.
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Riigikogus on arutlusel töölepingu seaduse muudatused, mille eesmärk on kohanduda muutunud tööturu vajadustega. Seaduse muutmisega on tekkinud aga mitmeid väärarusaamu ja hirme. Levinud küsimustele vastab Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.
Inimesi aitab töösuhetes võimestada mitte muudatustega hirmutamine ja eksitamine, vaid nende õigustest ja võimalustest informeerimine ning teadlikkuse tõstmine.
Suuremad Eesti ettevõtlusliidud toetavad Riigikogu õiguskomisjonile saadetud kirjas töölepingu seaduses plaanitud muudatusi tööaja paindlikumaks kokku leppimiseks. Lisaks juhivad liidud tähelepanu, et muudatuste kohta ringleb rida valesid ja müüte.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. See kindlustab osaajaga töötajate seljatagust ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
Vinduv majanduslangus on töötajate puuduse kriisi valu veidi tuimestanud, kuid selle põhjust pole ära võtnud, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp. Seetõttu on tähtis iga töötajaid tööturule juurde toov samm.