Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valitsus sõlmis koalitsioonilepingu täienduse. Valitsuse fookuses olevast kolmest teemast üks on majanduse konkurentsivõime kasvatamine.
Eesti tööstuseid ja riiki laiemalt hoiab arenguhüpet tegemast tagasi ambitsiooni nappus. Senine nälg on asendunud alalhoidlikkusega ja saavutusvajadus rahuloluga. Kui majandus aga kasvama ei hakka, pole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid vajadusi ja unistusi, kirjutab Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo.
Kui kunagi oli popp ütlus „kõik hea siin ilmas on kas ebaseaduslik, amoraalne või paksuks tegev“, siis nüüd tuleb tunnistada, et liigume suunas, kus kõik, mis on hea, on kallis ja kõrgelt maksustatud, kirjutas Eesti konjuktuuriinstituudi uuringu esitluse järel Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti tööstus on pika ajalooga – kuldaega saab otsida nii vabariigi esimesest perioodist, nõukogude ajast kui iseseisvuse taastamise järgsest kümnenditest. Ühes on Eesti tööstussektori juhid kindlad – tööstusel läks varem paremini, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse asutaja Keiu Telve.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Koalitsioonikõnelustel on kõlama jäänud õiged märksõnad: julgeolek, majandus- ja konkurentsivõime, riigirahandus, tööstuspoliitika. Lisaks otsuste ettearvatus ja raiskamise kokkutõmbamine. Need on olulised asjad, need lähevad ettevõtjale tõepoolest korda.
Kui panna kokku kõik mu viimase kuue aasta jooksul tööandjate keskliidu volikogu esinaisena kirja pandud ootused, soovid ja pöördumised Eesti vabariigi valitsuse, riigikogu, omavalituste või koalitsiooni kokkupanijate suunas, saaks sellest toreda väikese kogumiku, kus praktiliselt sama lugu kordub nagu refrään laulus. Ja see laul räägib Eestist, kohast, kus on hea ja turvaline elada, kus tehakse tarka tööd ning kasvatatakse õnnelikke ja nutikaid lapsi.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo. See saab sündida üksnes riigi ja ettevõtete koostöös.
Majanduslepe "Ambitsioon on valik" sõnastab sammud riigile ja ettevõtjaile majanduse lisandväärtuse kasvatamiseks.
Toimiva demokraatia, vabaduse ja heaolu vundament on tugev majandus. Ettevõtluses loodud väärtus võimaldab riigil end kaitsta ja seetõttu tasub panustada majanduse arengu tagamiseks, kirjutab Kai Realo.
Riigieelarve puudujäägi vähendamine töötajate ja tööandjate rahakotist ei ole riigi poolt ilus plaan, kommenteeris Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Raul Puusepp.
Iga seaduslikult Eestisse tööle tulev välistöötaja peaks olema siin teretulnud, sest ta panustab Eesti ühiskonna jõukuse kasvu, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Raul Puusepp.
Tööandjate keskliit ei toeta magustatud jookide maksu. See oleks ebafektiivne, sest maksumõju riigieelarvele oleks väike, uue maksu haldamise kulud suured ning selle positiivne mõju tarbimise vähendamisele väike.
Kaks kolmest saate külalistest hindasid, et majanduse põhi ei ole veel käes ja enne olukorra paranemist kriis veel süveneb.
Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ja IT-ettevõtja Ivo Suursoo tutvustas majanduskonverentsil "Tuulelohe lend 2024" ühiskondlikku majanduslepet, et võtta järgmiseks kümnendiks majanduse arendamine fookusesse.