Kaitsevõime ja ühiskonna kindlustunne kasvab läbi koostöö
Tööandjate keskliidu ärikohting ja Tallinn Defence EXPO külastus näitasid, millised on ettevõtjate võimalused kiirelt kasvavas kaitsetööstuses ja kindlustunde kasvatamises.
Tööandjate keskliidu ärikohting ja Tallinn Defence EXPO külastus näitasid, millised on ettevõtjate võimalused kiirelt kasvavas kaitsetööstuses ja kindlustunde kasvatamises.
Tööandjate hinnangul peab kohalike omavalitsuste valimiste eel tõsiselt arutama, milliseid muutusi toob kaasa inimeste kolimine tõmbekeskustesse ja kuidas meelitada omavalitsustesse ettevõtteid. Maksutulud, mis tagavad omavalitsuste toimimise, sünnivad just ettevõtlusest.
Rahvusvahelise kaubanduse ja majanduse arengud esitavad üha suuremaid väljakutseid Põhjamaadele ja Balti riikidele, kelle heaolu ja konkurentsivõime põhinevad avatud majandusel, vabakaubandusel ja ausal konkurentsil. Seetõttu on NB8-riikide ettevõtlusorganisatsioonide koostöö muutumas üha olulisemaks – ühiselt on võimalik oma huve kaitsta ja esindada mõjusamalt nii Euroopa Liidus kui ka globaalsetes algatustes.
Tööandjate keskliit tervitab oma uut liiget – AstraZeneca Eesti OÜ-d, mis on osa rahvusvahelisest teaduspõhisest ravimitööstuse ettevõttest. AstraZeneca tegutseb enam kui 100 riigis ja on maailmas tuntud oma uuenduslike ravilahenduste poolest. Ettevõte on Eestis ja Baltikumis viimastel aastatel jõudsalt kasvanud nii tegevusmahtude kui ka meeskonna suuruse poolest.
Meil räägitakse palju edust, aga edu ei saavutata ilma ebaõnnestumisteta, ütleb rahvusvahelise elektroonikatootja Incap president ja selle tütarettevõtte OÜ Incap Electronics Estonia juhatuse liige Otto Pukk, et sihini viib järjepidev töö, millest peaksime rohkem rääkima.
Tööandjate keskliit tervitab uut liiget – AS Glamox on rahvusvahelise taustaga ettevõte, mis tegutseb Eestis valgustustehnoloogia valdkonnas juba alates 1992. aastast, pakkudes innovaatilisi ja energiatõhusaid valgustustooteid ning lahendusi tööstus-, mere-, haridus- ja kontorikeskkondadele.
See, kui edumeelne ja ambitsioonikas on ettevõte, sõltub ASi Ragn-Sells juhatuse liikme ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo sõnul palju omanikest ja juhtidest ning sellest kui pikk perspektiiv seatakse.
Euroopa Komisjon avaldas 17. juulil ettepaneku järgmise seitsmeaastase eelarve kohta. Numbrid on suured - pea 2 triljonit eurot, ehk 1,26% ELi kogurahvatulust aastatel 2028–2034. Eesmärgid on kõlavad: Euroopa peab olema turvalisem, sõltumatum, konkurentsivõimelisem ja vastupidavam. Nagu ikka, peitub aga tõeline mõju detailides, just selles, kuidas raha liigub ja millised on ettevõtjate võimalused ja kohustused.
Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursi "Ettevõtluse auhind" mullused võitjad on veendunud, et sellist tunnustamist on Eestis väga vaja.
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konverentsil lepiti äsja kokku, et 2026. aastaks töötatakse välja platvormitöö tingimusi käsitlevad soovitused ja konventsioon.
Tippjuhtide sõnul vajab majanduse kasvama panemiseks turgutamist nii välisinvestorite kui Eesti ettevõtjate ja inimeste kindlustunne. Üheks kasutamata võimaluseks peavad nad seejuures seda, et kindluse suurendamiseks tehtud sammudest tuleks julgemalt rääkida.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Ain Hanschmidt, tegevjuht Hando Sutter ja välissuhete nõunik Kristi Sõber osalesid möödunud nädalal Kopenhaagenis toimunud BusinessEurope’i presidentide ja tegevjuhtide kohtumisel.
Eesti seisab olulise valiku ees: kuidas saavutada kliimaeesmärgid viisil, mis ei kahjusta majanduse konkurentsivõimet, riigi julgeolekut ega üldisemalt Eesti inimeste heaolu. Õnnestumise võti peitub tasakaalustatud ja hästi planeeritud majanduse teekaartidele keskendunud kliimapoliitikas, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo.
Tööandjad on haridussüsteemi põhiline klient ja peab seetõttu olema otsustamise juures, rõhutasid Tööandjad ministritele saadetud kirjas.