Ain Hanschmidt: ettevõtjale on kolm kuuma küsimust riigi rahandus, bürokraatia ja tööturg
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Tööandjate hinnangul peab kohalike omavalitsuste valimiste eel tõsiselt arutama, milliseid muutusi toob kaasa inimeste kolimine tõmbekeskustesse ja kuidas meelitada omavalitsustesse ettevõtteid. Maksutulud, mis tagavad omavalitsuste toimimise, sünnivad just ettevõtlusest.
Tänavu juba 10. korda kutsub Eesti Tööandjate Keskliit märkama ning tunnustama silmapaistvaid praktikakohti ja praktikante. Algab “Parim praktika 2025“ konkurss.
Kui poliitikud riigi rahaasju päriselt korda ei tee, siis majanduskasvu ei teki, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.
Kaasaegses, kiiresti muutuvas maailmas on eduka juhtimise keskmes pidev õppimine, isiklik areng ja parimate tavade jagamine. Seetõttu toome teieni sarja, kus Tööandjate keskliidu liikmesettevõtete juhid jagavad oma juhtimisfilosoofiat ja raamatuid, mis on neid kõige enam mõjutanud.
Tööandjate keskliidu konkursil „Parim praktika 2024“ välistudengite kategoorias parimaks praktikandiks valitud Yuliia Siur räägib, millist väärtust loob noore inimese jaoks praktikakogemus, miks on juhendaja roll hindamatu ning kuidas praktikant saab ettevõttele uut hingamise tuua.
Metallitööstusettevõtte OÜ Radius Machining asutaja, Tööandjate kesliidu hariduse töögrupi juht ja Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois ütleb, et meil ei saada aru inseneeria olulisusest lisandväärtuse ja heaolu loojana ning seetõttu ei pöörata sellele ka hariduses piisavalt tähelepanu. „Ilma selleta me aga sinna ei jõua, kuhu unistame jõuda.“
Konkursil „Parim praktika 2024“ kutsehariduse kategooria parima praktikandi tunnustuse pälvinud Marten Kuiv lugu on hea näide sellest, kuidas esimene erialane praktika võib kujuneda noorele pöördepunktiks – kohaks, kus õpitu saab päriselt proovile pandud, enesekindlus kasvab ja avaneb uks tööellu.
Mis teeb praktikast kogemuse, mis jääb eluks ajaks meelde? Või veelgi enam – mis teeb sellest hüppelaua tööellu? Konkursil „Parim praktika 2024“ kõrghariduse kategoorias parimaks praktikandiks valitud Liis Rossneri lugu on ehe näide sellest, kuidas hästi korraldatud praktika võib noorele spetsialistile tähendada palju enamat kui lihtsalt „ainepunktide kogumist“.
Tööandjate keskliit tervitab uut liiget – AS Glamox on rahvusvahelise taustaga ettevõte, mis tegutseb Eestis valgustustehnoloogia valdkonnas juba alates 1992. aastast, pakkudes innovaatilisi ja energiatõhusaid valgustustooteid ning lahendusi tööstus-, mere-, haridus- ja kontorikeskkondadele.
Tervishoiu aruteludes takerdutakse liialt sageli vastandusse “era vs riiklik“, kuid see mõtteviis on aegunud ega aita tervishoidu lisaraha tuua, selgitab... Loe edasi › Marja-Liisa Alop: pirtsakas suhtumine erarahasse ei sobi tervishoiu rahastamise kriisi
Suuremaid Eesti tööandjaid ühendav Eesti Tööandjate Keskliit seisab vastu Tallinna kutsekoolide mehaanilisele kokku liitmisele. Liitmine peab andma kokkuhoiu ja parandama hariduse kvaliteeti.
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.