Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Tööandjad on haridussüsteemi põhiline klient ja peab seetõttu olema otsustamise juures, rõhutasid Tööandjad ministritele saadetud kirjas.
14. mail kogunes Annetame Aega võrgustik kevadkohtumisele, mille võõrustajaks oli seekord Nordea Pank Eesti. Nordea on suurepärane näide sellest, kuidas üks organisatsioon on muutnud vabatahtliku tegevuse teadlikuks ja strateegiliseks osaks oma kultuurist ja töökorraldusest.
I Konkursi tingimused 1. Käesoleva statuudiga kehtestatakse parimaid praktikavõimalusi pakkuvate organisatsioonide ning parimate praktikantide valimise ja tunnustamise kord “Parim praktika... Loe edasi › “Parim praktika 2025” konkursi tingimused
Välistööjõu Eesti tööturule kaasamise debati fookus peaks küsimuselt "kas?" liikuma küsimusele "mis põhimõtetel?" töötajaid siia tuua. Töörändepoliitikas on vaja luua ühtsed ja selged põhimõtted koos lühi- ning pikaajaliste eesmärkidega, kirjutavad OSKA analüütikud Silja Lassur, Andres Viia ja Yngve Rosenblad.
„Täna oleme faasis, kus kvaliteetne sisseränne tõstaks eestlaste palkasid,“ rõhutab lennukihooldusettevõtte Magnetic MRO juht Risto Mäeots. Kõrge lisandväärtusega teenust pakkuv ettevõte tahaks jõuliselt kasvada ja tööd oleks anda mitmekümnele, kuid töötajaid pole.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. See kindlustab osaajaga töötajate seljatagust ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
„Minu kirg on hotellindus ja külalislahkus, valdkond, milles olen tegutsenud juba 30 aastat. Igapäevane töö hotellides on mulle andnud sügava arusaamise tööjõu olulisusest – nii talentide leidmisest kui ka nende hoidmisest ja arendamisest,“ ütleb Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp.
Kui välistöötajad on ettevõtluse ja ühiskonna jaoks vajalikud, siis peame korraldama töörände nii, et vastu võetaks vajalike oskustega ja kultuuriruumi sobivad inimesed, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Tööandjate Keskliit tegi haridusministrile ettepaneku mitte kohustada koole kutsekeskhariduse õppekavu planeerima nelja-aastasena, vaid jätta valikuvõimalus 3- kuni 4-aastase õppekava vahel.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit rõhutab, et ühiskonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tõttu vajame appi välistöötajaid. Iga makse tasuv välistöötaja aitab maksta palka õpetajatele ja arstidele ning rahastada riigi kaitsemist.
Eesti tööturul jääb järgneva kümnendi vaates igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti tasemehariduse lõpetajad ei suuda katta. Välistööjõu kaasamine teatud ulatuses on möödapääsmatu, selgub värskest OSKA uuringust.
19. märtsil toimunud Tööandjate keskliidu volikogu koosolekul valiti uued juhid mitmetele töörühmadele. Täname seniseid töörühmade juhte nende pühendunud panuse eest ja tervitame uusi juhte, kes asuvad edendama tööandjate olulisi fookusteemasid.
„Praktikakohtade pakkumine annab võimaluse noorte loovust ja valdkonna kaasaegseid teadmisi ettevõtte igapäevaellu integreerida,“ ütleb tiitli „Parim praktikakoht 2024“ pälvinud Telia Eesti AS-i personalijuht Pirkko Saar ja julgustab Haridus- ja Noorteameti “Oskustega tulevikku” saates ettevõtete juhte tooma oma „siseringi“ rohkem praktikante.