Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Eesti seisab olulise valiku ees: kuidas saavutada kliimaeesmärgid viisil, mis ei kahjusta majanduse konkurentsivõimet, riigi julgeolekut ega üldisemalt Eesti inimeste heaolu. Õnnestumise võti peitub tasakaalustatud ja hästi planeeritud majanduse teekaartidele keskendunud kliimapoliitikas, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo.
Mida saavad ettevõtjad ja riik teha Eesti konkurentsivõime parandamiseks, kuidas lahendada süvenevat töötajate puuduse kriisi ning kuidas suurendada Eesti atraktiivsust investorite silmis, sellest räägivad "Tööandjate tund" saates Nordea Eesti juht Tiina Käsi, Omniva juht Martti Kuldma ning Telia Eesti juhatuse liige ja tööandjate keskliidu volikogu liige Kristjan Kukk.
Suuremad Eesti ettevõtlusliidud toetavad Riigikogu õiguskomisjonile saadetud kirjas töölepingu seaduses plaanitud muudatusi tööaja paindlikumaks kokku leppimiseks. Lisaks juhivad liidud tähelepanu, et muudatuste kohta ringleb rida valesid ja müüte.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. See kindlustab osaajaga töötajate seljatagust ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
„Minu kirg on hotellindus ja külalislahkus, valdkond, milles olen tegutsenud juba 30 aastat. Igapäevane töö hotellides on mulle andnud sügava arusaamise tööjõu olulisusest – nii talentide leidmisest kui ka nende hoidmisest ja arendamisest,“ ütleb Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp.
Kui välistöötajad on ettevõtluse ja ühiskonna jaoks vajalikud, siis peame korraldama töörände nii, et vastu võetaks vajalike oskustega ja kultuuriruumi sobivad inimesed, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Ei Euroopal ega Eestil ole raha ega võimet jätkata senise sotsiaalpoliitikaga, tegeleda kaitsevõime suurendamisega ja viia ellu suuresti poliitiliselt juhitud rohepööret. Peame siit valima ühe, rõhutasid ettevõtjad Tööandjate majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2025“. Tugeva majanduseta pole ka kaitsevõimet.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit rõhutab, et ühiskonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tõttu vajame appi välistöötajaid. Iga makse tasuv välistöötaja aitab maksta palka õpetajatele ja arstidele ning rahastada riigi kaitsemist.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine ja välistöötajate värbamise kaasajastamine on hädavajalikud sammud, sest aitavad tööturule uusi inimesi kaasata, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp ERR arvamusveergudel. Lisaks suurendab paindlikum seadus osalise ajaga töötaja õiguseid.
19. märtsil toimunud Tööandjate keskliidu volikogu koosolekul valiti uued juhid mitmetele töörühmadele. Täname seniseid töörühmade juhte nende pühendunud panuse eest ja tervitame uusi juhte, kes asuvad edendama tööandjate olulisi fookusteemasid.
Eesti majanduse kasutamata võimalus on bürokraatia radikaalne vähendamine, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo. Muidu menetleme surnuks kõik head algatused ning elujõuliseks jäävad või saavad vaid need, mis on suutnud end bürokraatiast läbi murda ning saada tähelepanu kas poliitikutelt või tippametnikelt.
Peaminister Kristen Michal teatas täna efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja töö alustamisest. Selle töös osalevad ka Eesti Tööandjate keskliidu esindajad ja liikmed.
Kui ettevõtjad tagavad majanduskasvu, siis riik vastutab konkurentsivõimelise majandusruumi loomise eest. Eesti majanduspoliitika eesmärk peaks olema riigi viimine arenenud majandustega riikide hulka, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt.
Eesti Tööandjate Keskliit tunnustab uue koalitsiooni plaani keskenduda majanduse arendamisele ja julgeoleku suurendamisele. Majanduse pöörab langusest kasvule riigi ja ettevõtete koostöö, mis kasvatab majandusruumi konkurentsivõimet.