Eesti innovatsiooni raskekahurvägi muudab AI-ga maailma
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta innovaatori nominendid viivad läbi revolutsiooni oma valdkonnas – ettevõtluses, hariduses ja energeetikas. Kõigil on abiks tehisintellekt.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta innovaatori nominendid viivad läbi revolutsiooni oma valdkonnas – ettevõtluses, hariduses ja energeetikas. Kõigil on abiks tehisintellekt.
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta paremad turismiedendajad pingutavad külastajatele uue ja unikaalse pakkumise nimel. Klientide arvu kasv näitab nende plaanide ja investeeringute edukust.
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta tööstuse digitaliseerija nominendid panustavad digilahendustesse, sest muidu pole Eesti ettevõttel võimalik rahvusvahelises äris läbi lüüa. Lisaks tuleb siinsel tootjal teha konkurentidest alati samm rohkem.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta välisinvestori nominendid on oma Eesti harud kasvatanud sedavõrd võimsaks, et nende koht globaalsetes ettevõtetes on võtmetähtsusega.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta pereettevõtte nominendid tõdevad, et perekonna ühine missioon on see, mis on neid kandnud kaugemale kui ükskõik milline muu ettevõtlusvorm.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ kestliku ettevõtte nominendid teevad ekstra pingutusi oma tegevuse jalajälje vähendamiseks. Nad peavad teemat enda tegevuse loomulikuks osaks.
Riik plaanib lubada haiguslehe ajal osalise koormusega töötamist senise 61. päeva asemel alates 31. päevast. Suund on õige, kuid tegelikult võiks lubada veelgi varem, selgitab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop. Seda vajavad nii töötajad kui tööandjad ning muutunud töötamine.
Tervishoiutöötajateks ei saada ainult õppekavas vajaliku äraõppimisega, vaid oluline on kogu arenguprotsess. Tervishoiutöötajaks kasvatakse! Seetõttu on tulevase arsti, õe või hooldaja professionaalse identiteedi kujunemisel praktika ja juhendajate roll hindamatu väärtusega, selgitab Kuressaare Haigla ravijuht ja juhatuse liige Edward Laane.
Praktikante pelgalt ajutiste abikätena võtvad tööandjad jätavad kasutamata võimaluse kasvatada ja arendada oma organisatsiooni seestpoolt. Hästi korraldatud praktikaprogramm on strateegiline investeering, mis toob kasu nii noorele kui ka ettevõttele, kirjutab SEB Panga personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Tänavu juba 10. korda kutsub Eesti Tööandjate Keskliit märkama ning tunnustama silmapaistvaid praktikakohti ja praktikante. Algab “Parim praktika 2025“ konkurss.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitavad valitsuse plaani luua tööjõupuuduses valdkondadele erisus oskustöötajate värbamiseks välismaalt. See aitab tuua Eestisse uusi oskuseid, kasvatada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ja suurendada riigi maksutulusid.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Eksportivate ettevõtete väljavaade tuleviku suhtes on jätkuvalt ebakindel. Kaubandussõda, sõda Ukrainas ja peamiste turgude nõrkus sunnib ettevõtjaid keerulistes oludes optimismi ja võimalusi otsima, selgitavad saates „Tööandjate tund“ tippjuhid.
"Eestis on terav vajalike oskustega töötajate puudus. Seetõttu on praktikavõimalusi pakkuvatel ettevõtetel selge eelis – nad saavad siduda andekad noored oma organisatsiooniga juba enne, kui konkurendid neid märkavad," kirjutab Telia Eesti personalijuht ja järelkasvu eestvedaja Pirkko Saar.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.