Üks koht ja seitsekümmend kandidaati – kas praktika on Eestis privileeg?
"Eelmisel aastal kandideerisin üle 20 praktikakohale. Konkurss oli väga karm," ütleb Kaisa Arumeel, kes tänaseks töötab Telias äriarendusjuhina. „Aga minul õnneks vedas!“
"Eelmisel aastal kandideerisin üle 20 praktikakohale. Konkurss oli väga karm," ütleb Kaisa Arumeel, kes tänaseks töötab Telias äriarendusjuhina. „Aga minul õnneks vedas!“
Eestil on selle aasta 2. detsembrini aega üle võtta Euroopa platvormitöö direktiiv, mis mõjutab kümneid tuhandeid inimesi – vabakutselisi, kullereid, taksojuhte, koristajaid ja teisi professionaale. Direktiivi üle võtmisel peaks säilima selle peamine põhimõte ehk paindlikkus, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Foxway Recommerce Mobiles operatiivjuht ja Foxway OÜ juhatuse liige Oliver Kotkas leiab, et Eesti majanduse kasutamata võimalus peitub olemasolevate ressursside targemas kasutamises.
Majanduse tootlikkuse kasvatamine on hädavajalik, kuid see ei korva madalast sündivusest põhjustatud töötajate puudust, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
A. Le Coq on pälvinud kolmel viimasel aastal „Riigikaitsjate toetaja“ kõrgeima taseme tunnustuse. Need tänuplaadid ja märgised ei sümboliseeri vaid vastutustundlikku ettevõtlust – nende taga on järjepidev ja sisuline panustamine Eesti riigikaitsesse.
Pikalt ette näha olnud vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu kiirelt kasvanud palgatase sunnib tippjuhte tootlikkuse kasvatamiseks üha leidlikumad olema. Muidu pole eksportturgudele konkureerima asja.
Tervishoiu rahapuuduse lahendamisel pole meil luksust tõrjuda eraraha ehk tööandjate või inimeste huvi tervishoidu rohkem panustada, kirjutab Eesti Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop. Rahapuuduses pole põhjust välistada ühtegi ideed, mis aitab valdkonda raha juurde tuua ja seeläbi tervena elatud aastate hulka kasvatada.
Tööandjate ja ametiühingude esindajad ei jõudnud tänasel läbirääkimisel kokkuleppele 2026. aasta alampalga küsimuses. Läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures. Tööandjate keskliidu... Loe edasi › Alampalga läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures
Süveneva vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu pole küsimus, kas Eesti peab välistöötajate värbamisega tegelema, vaid kuidas seda korraldada, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Tööränne pakub inimeste liikumiseks kontrollitud ja juhitud võimaluse.
Projektide surnuks menetlemine, halduskius ja ametnike omavoli keskkonnalubade menetlemisel pidurdab majandust ega täida ka oma eesmärke keskkonnakahjude ärahoidmisel, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ja kestliku ettevõtluse töörühma juht Kai Realo.
Täna kohtusid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsioonid esimest korda, et arutada järgmise aasta alampalga üle. Konkreetsete numbriteni kohtumisel veel ei jõutud ja läbirääkimised jätkuvad oktoobri keskpaigas.
Majanduse elavnedes muutub vajalike oskustega töötajate puudus taas tööandjatele teravaks mureks, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Nõudlus võib kasvada ja uued ärivõimalused avaneda, kuid neid ei õnnestu ära kasutada, sest selleks pole töötajaid.
Riik plaanib lubada haiguslehe ajal osalise koormusega töötamist senise 61. päeva asemel alates 31. päevast. Suund on õige, kuid tegelikult võiks lubada veelgi varem, selgitab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop. Seda vajavad nii töötajad kui tööandjad ning muutunud töötamine.
Tervishoiutöötajateks ei saada ainult õppekavas vajaliku äraõppimisega, vaid oluline on kogu arenguprotsess. Tervishoiutöötajaks kasvatakse! Seetõttu on tulevase arsti, õe või hooldaja professionaalse identiteedi kujunemisel praktika ja juhendajate roll hindamatu väärtusega, selgitab Kuressaare Haigla ravijuht ja juhatuse liige Edward Laane.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitavad valitsuse plaani luua tööjõupuuduses valdkondadele erisus oskustöötajate värbamiseks välismaalt. See aitab tuua Eestisse uusi oskuseid, kasvatada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ja suurendada riigi maksutulusid.