Eesti tööturg on vastuolulises olukorras. Ühelt poolt kurdavad tööandjad pea kõigis sektorites tööjõupuuduse üle. Teisalt on noorte töötuse määr Euroopa Liidu tipus ja paljud noored otsivad oma esimest võimalust. Kui lisada siia demograafiline surve, siis on selge, et järelkasvu küsimus ei ole enam personaliosakonna mure, vaid majanduse strateegiline väljakutse.
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja 10 ettevõtlusliitu toetavad välismaalaste seaduse muudatusi, mis aitavad leevendada töötajate puudust, luua uusi töökohti ja parandada majanduse konkurentsivõimet, säilitades samal ajal range kontroll töörände üle.
Eestil on selle aasta 2. detsembrini aega üle võtta Euroopa platvormitöö direktiiv, mis mõjutab kümneid tuhandeid inimesi – vabakutselisi, kullereid, taksojuhte, koristajaid ja teisi professionaale. Direktiivi üle võtmisel peaks säilima selle peamine põhimõte ehk paindlikkus, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Majanduse tootlikkuse kasvatamine on hädavajalik, kuid see ei korva madalast sündivusest põhjustatud töötajate puudust, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Pikalt ette näha olnud vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu kiirelt kasvanud palgatase sunnib tippjuhte tootlikkuse kasvatamiseks üha leidlikumad olema. Muidu pole eksportturgudele konkureerima asja.
Hea praktika saab alguse arusaamast, et see on kahepoolne väärtusloome. Praktikant ei tule ettevõttesse lihtsalt kohal käima ja oma praktikatunde kirja panema, kirjutab Tööandjate keskliidu konkursil “Parim praktika 2024” parima praktikakoha tiitli võitnud Telia Eesti personalijuht ja järelkasvu eestvedaja Pirkko Saar.
Eesti Tööandjate Keskliidu tänavu juba uhket kümnendat aastapäeva tähistavale konkursile “Parim praktika 2025“ esitati rekordilised 104 avaldust. Žürii on hinnanud ära kõik konkursi tingimustele vastanud 50 praktikaorganisatsiooni ja 43 praktikandi avaldused ning välja selgitanud kõikide kategooriate esikolmikud.
Majanduse elavnedes muutub vajalike oskustega töötajate puudus taas tööandjatele teravaks mureks, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Nõudlus võib kasvada ja uued ärivõimalused avaneda, kuid neid ei õnnestu ära kasutada, sest selleks pole töötajaid.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitavad valitsuse plaani luua tööjõupuuduses valdkondadele erisus oskustöötajate värbamiseks välismaalt. See aitab tuua Eestisse uusi oskuseid, kasvatada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ja suurendada riigi maksutulusid.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.
11. juunil toimub Riigikogus töölepingu seaduse (602 SE), avalikkuses tuntud kui “paindliku tööaja seaduse”, muutmise esimene lugemine. Eelnõu kaasajastab Eesti tööõigust ja võimaldab paindlikke töösuhteid, mis tagavad osaajaga töötajatele senisest kindlamad hüved ja kaitse. Lisaks võimaldavad muudatused kaasata tööturule inimesi, kes täisajaga töötada ei saa või soovi.
Tippjuhtide sõnul vajab majanduse kasvama panemiseks turgutamist nii välisinvestorite kui Eesti ettevõtjate ja inimeste kindlustunne. Üheks kasutamata võimaluseks peavad nad seejuures seda, et kindluse suurendamiseks tehtud sammudest tuleks julgemalt rääkida.
Inimesi aitab töösuhetes võimestada mitte muudatustega hirmutamine ja eksitamine, vaid nende õigustest ja võimalustest informeerimine ning teadlikkuse tõstmine.
Välistööjõu Eesti tööturule kaasamise debati fookus peaks küsimuselt "kas?" liikuma küsimusele "mis põhimõtetel?" töötajaid siia tuua. Töörändepoliitikas on vaja luua ühtsed ja selged põhimõtted koos lühi- ning pikaajaliste eesmärkidega, kirjutavad OSKA analüütikud Silja Lassur, Andres Viia ja Yngve Rosenblad.