Inimesi aitab töösuhetes võimestada mitte muudatustega hirmutamine ja eksitamine, vaid nende õigustest ja võimalustest informeerimine ning teadlikkuse tõstmine.
Välistööjõu Eesti tööturule kaasamise debati fookus peaks küsimuselt "kas?" liikuma küsimusele "mis põhimõtetel?" töötajaid siia tuua. Töörändepoliitikas on vaja luua ühtsed ja selged põhimõtted koos lühi- ning pikaajaliste eesmärkidega, kirjutavad OSKA analüütikud Silja Lassur, Andres Viia ja Yngve Rosenblad.
„Minu kirg on hotellindus ja külalislahkus, valdkond, milles olen tegutsenud juba 30 aastat. Igapäevane töö hotellides on mulle andnud sügava arusaamise tööjõu olulisusest – nii talentide leidmisest kui ka nende hoidmisest ja arendamisest,“ ütleb Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp.
Kui välistöötajad on ettevõtluse ja ühiskonna jaoks vajalikud, siis peame korraldama töörände nii, et vastu võetaks vajalike oskustega ja kultuuriruumi sobivad inimesed, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit rõhutab, et ühiskonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tõttu vajame appi välistöötajaid. Iga makse tasuv välistöötaja aitab maksta palka õpetajatele ja arstidele ning rahastada riigi kaitsemist.
Eesti tööturul jääb järgneva kümnendi vaates igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti tasemehariduse lõpetajad ei suuda katta. Välistööjõu kaasamine teatud ulatuses on möödapääsmatu, selgub värskest OSKA uuringust.
Vinduv majanduslangus on töötajate puuduse kriisi valu veidi tuimestanud, kuid selle põhjust pole ära võtnud, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp. Seetõttu on tähtis iga töötajaid tööturule juurde toov samm.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine ja välistöötajate värbamise kaasajastamine on hädavajalikud sammud, sest aitavad tööturule uusi inimesi kaasata, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp ERR arvamusveergudel. Lisaks suurendab paindlikum seadus osalise ajaga töötaja õiguseid.
Tööandjate keskliit toetab riigi plaane muuta tööõigust paindlikumaks, sest seda ootavad ja vajavad nii tööandjad kui töötajad.
19. märtsil toimunud Tööandjate keskliidu volikogu koosolekul valiti uued juhid mitmetele töörühmadele. Täname seniseid töörühmade juhte nende pühendunud panuse eest ja tervitame uusi juhte, kes asuvad edendama tööandjate olulisi fookusteemasid.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2025” esineja ja Eesti Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo ütleb, et Eesti kasutamata võimalus on bürokraatia radikaalne vähendamine.
Majanduskasv saab uue võimaluse üksnes ettevõtjate ja riigi koostöös, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Töötasude avaldamine näites töökuulutustes peaks erasektoris jääma tööandja vabatahtlikuks valikuks. Tööandjatele järjekordsete kohustuste seadmine ei lähe kokku ei Eesti ega Euroopa Liidu lubadusega vähendada regulatsioone ja tegutseda majanduse konkurentsivõime kasvu nimel.
Riigi majandusplaan sisaldab 45 tegevust 2025. aastal ellu viimiseks. Tööandjad soovitavad neist kõige olulisemad valida.
Valitsus ja tööandjad on pikalt arutlenud võimalikku välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust. Üks kiiremaid otsuseid, mis aitaks leevendada tööjõu puudust ja arvestada ka Eesti ettevõtluskeskkonna vajadustega, oleks astuda samm edasi õpirännet ning tarka töörännet puudutava seadusandlusega, kirjutas haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm.