11. juunil toimub Riigikogus töölepingu seaduse (602 SE), avalikkuses tuntud kui “paindliku tööaja seaduse”, muutmise esimene lugemine. Eelnõu kaasajastab Eesti tööõigust ja võimaldab paindlikke töösuhteid, mis tagavad osaajaga töötajatele senisest kindlamad hüved ja kaitse. Lisaks võimaldavad muudatused kaasata tööturule inimesi, kes täisajaga töötada ei saa või soovi.
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Tippjuhtide sõnul vajab majanduse kasvama panemiseks turgutamist nii välisinvestorite kui Eesti ettevõtjate ja inimeste kindlustunne. Üheks kasutamata võimaluseks peavad nad seejuures seda, et kindluse suurendamiseks tehtud sammudest tuleks julgemalt rääkida.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Mida saavad ettevõtjad ja riik teha Eesti konkurentsivõime parandamiseks, kuidas lahendada süvenevat töötajate puuduse kriisi ning kuidas suurendada Eesti atraktiivsust investorite silmis, sellest räägivad "Tööandjate tund" saates Nordea Eesti juht Tiina Käsi, Omniva juht Martti Kuldma ning Telia Eesti juhatuse liige ja tööandjate keskliidu volikogu liige Kristjan Kukk.
Tervishoiu rahastamise debatis oleme kahetsusväärselt vähe rääkinud sellest, et tervishoid ehk terved inimesed on Eesti konkurentsivõime lahutamatu osa.
Välistööjõu Eesti tööturule kaasamise debati fookus peaks küsimuselt "kas?" liikuma küsimusele "mis põhimõtetel?" töötajaid siia tuua. Töörändepoliitikas on vaja luua ühtsed ja selged põhimõtted koos lühi- ning pikaajaliste eesmärkidega, kirjutavad OSKA analüütikud Silja Lassur, Andres Viia ja Yngve Rosenblad.
„Täna oleme faasis, kus kvaliteetne sisseränne tõstaks eestlaste palkasid,“ rõhutab lennukihooldusettevõtte Magnetic MRO juht Risto Mäeots. Kõrge lisandväärtusega teenust pakkuv ettevõte tahaks jõuliselt kasvada ja tööd oleks anda mitmekümnele, kuid töötajaid pole.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. See kindlustab osaajaga töötajate seljatagust ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
Kuigi välismaalt töötajate värbamine on Eestist värbamisest keerukam, aeganõudvam ja kallim, peavad tööandjad seda erinevatel põhjustel tegema. Saates saavad sõna Magnetic MRO juht Risto Mäeots, Eesti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
„Minu kirg on hotellindus ja külalislahkus, valdkond, milles olen tegutsenud juba 30 aastat. Igapäevane töö hotellides on mulle andnud sügava arusaamise tööjõu olulisusest – nii talentide leidmisest kui ka nende hoidmisest ja arendamisest,“ ütleb Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp.
Kui välistöötajad on ettevõtluse ja ühiskonna jaoks vajalikud, siis peame korraldama töörände nii, et vastu võetaks vajalike oskustega ja kultuuriruumi sobivad inimesed, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Kuigi aasta viimane kvartal üllatas ettevõtjaid ja analüütikuid majanduskasvuga, siis ettevõtjad on sellest uue kasvu välja lugemisega ettevaatlikud. Enne peab taastama ettevõtjate ja inimeste kindlustunde.
Ei Euroopal ega Eestil ole raha ega võimet jätkata senise sotsiaalpoliitikaga, tegeleda kaitsevõime suurendamisega ja viia ellu suuresti poliitiliselt juhitud rohepööret. Peame siit valima ühe, rõhutasid ettevõtjad Tööandjate majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2025“. Tugeva majanduseta pole ka kaitsevõimet.