Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad soovijatele tööaega senisest paindlikumalt kokku leppida. Pärast pikka arutamist ja menetlemist tulemuseni jõudnud muudatus on kümnendi parim uudis tööõiguse kaasajastamisel, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Eesti Tööandjate Keskliidu tänavu juba uhket kümnendat aastapäeva tähistavale konkursile “Parim praktika 2025“ esitati rekordilised 104 avaldust. Žürii on hinnanud... Loe edasi › Selgusid „Parim praktika 2025“ konkursi esikolmikud
Hea tervise hoidmine ei ole üksnes isiklik asi. Iga haiguspäev tähendab töötajale väiksemat sissetulekut, tööandjale vähenenud tootlikkust ning riigile madalamat maksutulu, kirjutab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop.
Süveneva vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu pole küsimus, kas Eesti peab välistöötajate värbamisega tegelema, vaid kuidas seda korraldada, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Tööränne pakub inimeste liikumiseks kontrollitud ja juhitud võimaluse.
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta paremad turismiedendajad pingutavad külastajatele uue ja unikaalse pakkumise nimel. Klientide arvu kasv näitab nende plaanide ja investeeringute edukust.
Ajalooliselt madalale langenud sündivus ja maksumaksjate vähenemine on Eesti kõige tõsisem lahendamist vajav mure, leiavad ettevõtjad. See ähvardab tulevikus uute maksutõusudega, aga räsib juba praegu ettevõtete konkurentsivõimet.
Majandusseisak on vajalike oskustega töötajate leidmist veidi lihtsustanud, kuid probleemi ära lahendanud see ei ole, räägivad juhid saates „Tööandjate tund“. Töötajate puudusest omakorda tingitud kiire palgakasv on üks eksportivate tööstuste konkurentsivõime räsija.
Majanduse elavnedes muutub vajalike oskustega töötajate puudus taas tööandjatele teravaks mureks, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Nõudlus võib kasvada ja uued ärivõimalused avaneda, kuid neid ei õnnestu ära kasutada, sest selleks pole töötajaid.
Riik plaanib lubada haiguslehe ajal osalise koormusega töötamist senise 61. päeva asemel alates 31. päevast. Suund on õige, kuid tegelikult võiks lubada veelgi varem, selgitab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop. Seda vajavad nii töötajad kui tööandjad ning muutunud töötamine.
Tervishoiutöötajateks ei saada ainult õppekavas vajaliku äraõppimisega, vaid oluline on kogu arenguprotsess. Tervishoiutöötajaks kasvatakse! Seetõttu on tulevase arsti, õe või hooldaja professionaalse identiteedi kujunemisel praktika ja juhendajate roll hindamatu väärtusega, selgitab Kuressaare Haigla ravijuht ja juhatuse liige Edward Laane.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitavad valitsuse plaani luua tööjõupuuduses valdkondadele erisus oskustöötajate värbamiseks välismaalt. See aitab tuua Eestisse uusi oskuseid, kasvatada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ja suurendada riigi maksutulusid.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Eksportivate ettevõtete väljavaade tuleviku suhtes on jätkuvalt ebakindel. Kaubandussõda, sõda Ukrainas ja peamiste turgude nõrkus sunnib ettevõtjaid keerulistes oludes optimismi ja võimalusi otsima, selgitavad saates „Tööandjate tund“ tippjuhid.
"Eestis on terav vajalike oskustega töötajate puudus. Seetõttu on praktikavõimalusi pakkuvatel ettevõtetel selge eelis – nad saavad siduda andekad noored oma organisatsiooniga juba enne, kui konkurendid neid märkavad," kirjutab Telia Eesti personalijuht ja järelkasvu eestvedaja Pirkko Saar.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.