Majanduse tootlikkuse kasvatamine on hädavajalik, kuid see ei korva madalast sündivusest põhjustatud töötajate puudust, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Pikalt ette näha olnud vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu kiirelt kasvanud palgatase sunnib tippjuhte tootlikkuse kasvatamiseks üha leidlikumad olema. Muidu pole eksportturgudele konkureerima asja.
Süveneva vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu pole küsimus, kas Eesti peab välistöötajate värbamisega tegelema, vaid kuidas seda korraldada, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Tööränne pakub inimeste liikumiseks kontrollitud ja juhitud võimaluse.
Majandusseisak on vajalike oskustega töötajate leidmist veidi lihtsustanud, kuid probleemi ära lahendanud see ei ole, räägivad juhid saates „Tööandjate tund“. Töötajate puudusest omakorda tingitud kiire palgakasv on üks eksportivate tööstuste konkurentsivõime räsija.
Majanduse elavnedes muutub vajalike oskustega töötajate puudus taas tööandjatele teravaks mureks, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Nõudlus võib kasvada ja uued ärivõimalused avaneda, kuid neid ei õnnestu ära kasutada, sest selleks pole töötajaid.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitavad valitsuse plaani luua tööjõupuuduses valdkondadele erisus oskustöötajate värbamiseks välismaalt. See aitab tuua Eestisse uusi oskuseid, kasvatada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ja suurendada riigi maksutulusid.
Välistööjõu Eesti tööturule kaasamise debati fookus peaks küsimuselt "kas?" liikuma küsimusele "mis põhimõtetel?" töötajaid siia tuua. Töörändepoliitikas on vaja luua ühtsed ja selged põhimõtted koos lühi- ning pikaajaliste eesmärkidega, kirjutavad OSKA analüütikud Silja Lassur, Andres Viia ja Yngve Rosenblad.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. See kindlustab osaajaga töötajate seljatagust ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
Eesti tööturul jääb järgneva kümnendi vaates igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti tasemehariduse lõpetajad ei suuda katta. Välistööjõu kaasamine teatud ulatuses on möödapääsmatu, selgub värskest OSKA uuringust.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik kõneleb majanduskonverentsil "Tuulelohe lend 2025", mis mõju on kindlustunde puudumisel ettevõtlusele ja majanduse konkurentsivõimele.
Eesti tööstus on pika ajalooga – kuldaega saab otsida nii vabariigi esimesest perioodist, nõukogude ajast kui iseseisvuse taastamise järgsest kümnenditest. Ühes on Eesti tööstussektori juhid kindlad – tööstusel läks varem paremini, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse asutaja Keiu Telve.
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ kolm paremat välisinvestorit on sel aastal eelmise aasta võitja Flir Systems Estonia, Hanza Mechanics Tartu ja Inission Tallinn. Neid ühendavad Rootsi emafirmad, mure tööstuse maine pärast ja jõuline investeerimine Eesti majandusse.
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) šokeeris sel nädalal tööandjaid ja ettevõtjaid sõnadega, et ajad, mil turg asjad paika pani, on läbi. Turg töötab siiski endiselt hästi, ka riikidevahelises konkurentsis, rõhutab Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter.
Sõnad on õiged, kuid neile peavad nüüd järgnema ka õiged ja majanduse arengut tagavad teod, hindavad ettevõtjad uue valitsuse sõnastatud lubadusi. Senisest paremat dialoogi ettevõtjate värske majandusminister ka lubab.
Eesti Tööandjate Keskliiduga liitus energiakontsern Utilitas, juhtiv taastuva soojus- ja elektrienergia ning kaugkütte ja kaugjahutuse tootja üle kogu Eesti.