Välistööjõu Eesti tööturule kaasamise debati fookus peaks küsimuselt "kas?" liikuma küsimusele "mis põhimõtetel?" töötajaid siia tuua. Töörändepoliitikas on vaja luua ühtsed ja selged põhimõtted koos lühi- ning pikaajaliste eesmärkidega, kirjutavad OSKA analüütikud Silja Lassur, Andres Viia ja Yngve Rosenblad.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. See kindlustab osaajaga töötajate seljatagust ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
Eesti tööturul jääb järgneva kümnendi vaates igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti tasemehariduse lõpetajad ei suuda katta. Välistööjõu kaasamine teatud ulatuses on möödapääsmatu, selgub värskest OSKA uuringust.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik kõneleb majanduskonverentsil "Tuulelohe lend 2025", mis mõju on kindlustunde puudumisel ettevõtlusele ja majanduse konkurentsivõimele.
Eesti tööstus on pika ajalooga – kuldaega saab otsida nii vabariigi esimesest perioodist, nõukogude ajast kui iseseisvuse taastamise järgsest kümnenditest. Ühes on Eesti tööstussektori juhid kindlad – tööstusel läks varem paremini, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse asutaja Keiu Telve.
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ kolm paremat välisinvestorit on sel aastal eelmise aasta võitja Flir Systems Estonia, Hanza Mechanics Tartu ja Inission Tallinn. Neid ühendavad Rootsi emafirmad, mure tööstuse maine pärast ja jõuline investeerimine Eesti majandusse.
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) šokeeris sel nädalal tööandjaid ja ettevõtjaid sõnadega, et ajad, mil turg asjad paika pani, on läbi. Turg töötab siiski endiselt hästi, ka riikidevahelises konkurentsis, rõhutab Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter.
Sõnad on õiged, kuid neile peavad nüüd järgnema ka õiged ja majanduse arengut tagavad teod, hindavad ettevõtjad uue valitsuse sõnastatud lubadusi. Senisest paremat dialoogi ettevõtjate värske majandusminister ka lubab.
Eesti Tööandjate Keskliiduga liitus energiakontsern Utilitas, juhtiv taastuva soojus- ja elektrienergia ning kaugkütte ja kaugjahutuse tootja üle kogu Eesti.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Majanduslanguses kaotatud kliendid ja konkurentsivõime tuleb tööstusele tagasi arenguhüppega, leiavad tööstusjuhid. Tuleb olla senisest näljasem, ambitsioonikam ja näha vaeva lisandväärtuse kasvatamiseks.
Ärikohtingul võeti fookuses vaimne tervis töökohal. Käsitleti psühhosotsiaalseid ohutegureid, erinevate osapoolte koostööd ja kohandatud tingimustega töötamist ning vaimse tervise alaste kulude maksustamist ja mittemaksustamist.
Mis maksab elekter kümne aasta pärast? Millal muutuvad intressimäärad ning kas majanduslanguse põhi on käes? Need küsimused jäid seekordsel Tuulelohe... Loe edasi › Kati Kusmin: majanduse suuna osas on konsensus olemas, nüüd tuleb järgmine käik sisse panna
Tööandjate keskliidu volikogu esinaise ja Ragn-Sellsi tegevjuht Kai Realo kõne “Tuulelohe lend 2024” majanduskonverentsil, 14. märtsil 2024. Lugupeetud härra president,... Loe edasi › Kai Realo: Eestis ei ole konkurents eetilistel ja väärtuspõhistel alustel veel valdavaks kujunenud
Läti otsus leevendada välistöötajatele seatud reegleid näitab eeskuju ka Eestile, kirjutab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Raul... Loe edasi › Raul Puusepp: laseme end Läti eeskujust nakatada