I Konkursi tingimused 1. Käesoleva statuudiga kehtestatakse parimaid praktikavõimalusi pakkuvate organisatsioonide ning parimate praktikantide valimise ja tunnustamise kord “Parim praktika... Loe edasi › “Parim praktika 2025” konkursi tingimused
Riigikogus on arutlusel töölepingu seaduse muudatused, mille eesmärk on kohanduda muutunud tööturu vajadustega. Seaduse muutmisega on tekkinud aga mitmeid väärarusaamu ja hirme. Levinud küsimustele vastab Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.
Läbi organisatsiooni Eesti ühe tähtsama eksportööri Ericsson Eesti juhiks kasvanud Sirli Männiksaar ütleb, et suurte asjade tegemiseks peab juht olema heas mõttes ignoratne ja mitte jääma kinni tehtusse või olemasolevatesse piiridesse.
Inimesi aitab töösuhetes võimestada mitte muudatustega hirmutamine ja eksitamine, vaid nende õigustest ja võimalustest informeerimine ning teadlikkuse tõstmine.
Kokast tippjuhiks kasvanud, Baltic Restaurants Estonia juht ja parima juhi konkursi finalist Aaro Lode oli kokana töötades selline eeskuju, et peakokk tegi tema peal piiride kompamiseks inimkatseid. Teineteisega oldi siiski rahul, kuid Lode teele on sattunud ka halbu ja õpetlikke juhte.
Suuremad Eesti ettevõtlusliidud toetavad Riigikogu õiguskomisjonile saadetud kirjas töölepingu seaduses plaanitud muudatusi tööaja paindlikumaks kokku leppimiseks. Lisaks juhivad liidud tähelepanu, et muudatuste kohta ringleb rida valesid ja müüte.
Aastakümneid ettevõtluses tegutsenud ja parima juhi konkursi finalist, Hansa Grupi juht Neeme Tammis on end ambitsioonikalt tegutsedes korduvalt läbi põletanud. Neist viimane kord pani allesjäänud elu üle põhjalikumalt mõtlema ja plaani tegema.
„Täna oleme faasis, kus kvaliteetne sisseränne tõstaks eestlaste palkasid,“ rõhutab lennukihooldusettevõtte Magnetic MRO juht Risto Mäeots. Kõrge lisandväärtusega teenust pakkuv ettevõte tahaks jõuliselt kasvada ja tööd oleks anda mitmekümnele, kuid töötajaid pole.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. See kindlustab osaajaga töötajate seljatagust ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
Kuigi välismaalt töötajate värbamine on Eestist värbamisest keerukam, aeganõudvam ja kallim, peavad tööandjad seda erinevatel põhjustel tegema. Saates saavad sõna Magnetic MRO juht Risto Mäeots, Eesti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Eesti Tööandjate Keskliidu 24. aprilli ärikohting keskendus ühele olulisemale küsimusele, millega nii ettevõtjad kui ka riik praegu silmitsi seisavad: kuidas kasvatada ühiskondlikku kindlustunnet ajastul, kus geopoliitilised pinged, infosõda ja rahvusvahelise majanduse ebastabiilsus mõjutavad meie inimeste meeleolu ja ettevõtete otsuseid?
„Minu kirg on hotellindus ja külalislahkus, valdkond, milles olen tegutsenud juba 30 aastat. Igapäevane töö hotellides on mulle andnud sügava arusaamise tööjõu olulisusest – nii talentide leidmisest kui ka nende hoidmisest ja arendamisest,“ ütleb Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp.
Kui välistöötajad on ettevõtluse ja ühiskonna jaoks vajalikud, siis peame korraldama töörände nii, et vastu võetaks vajalike oskustega ja kultuuriruumi sobivad inimesed, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Ehkki riik panustab jõuliselt kaitsevõime suurendamisse, on Eesti inimeste ja ettevõtjate kindlustunne lähiregiooniga võrreldes märkimisväärselt madalam. Seetõttu korraldame 24. aprillil Tööandjate keskliidu liikmetele ärikohtingu teemal „Kuidas kasvatada kindlustunnet?“, et arutada, miks see nii on ja kuidas seda muuta.
Uue valitsusega on asjad õiges suunas liikumas, tunnetab ettevõtja ja Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse liige Jaen Uussalu. "Siit saab minna ainult paremaks ja julged ning vajalikud otsused tehtud."