Valitsus ja tööandjad on pikalt arutlenud võimalikku välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust. Üks kiiremaid otsuseid, mis aitaks leevendada tööjõu puudust ja arvestada ka Eesti ettevõtluskeskkonna vajadustega, oleks astuda samm edasi õpirännet ning tarka töörännet puudutava seadusandlusega, kirjutas haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm.
Võimalus tööaega paindlikult kokku leppida aitab tööturule rohkem inimesi kaasata, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann. Eriti puudutab see neid, kes ei saa täistööajaga töötada näiteks lähedase hoolduse, õpingute, teise töökoha tõttu või tervise tõttu.
Ülemaailmne heade tegude päev ja Eestis tähistatavad Annetustalgud rõhutavad annetamise, aja kinkimise ja vabatahtliku tegevuse tähtsust. Organisatsioonid, kes soodustavad töötajate panustamist kogukonna heaolusse, rikastavad nii oma ettevõtte kultuuri kui ka tugevdavad ühiskonna sidusust
Eesti Tööandjate Keskliit tunnustas konkursi “Parim praktika 2024” Eesti kõige silmapaistvamaid praktikante ja parimaid praktikavõimalusi pakkuvaid ettevõtteid.
„Ma ei saa ettevõtjana öelda, et mu plaan on järgnevad kolm kuud või järgmise valimistsüklini. See plaan on 5 või 10 aastat,“ selgitas värskes „Tööandjate tund“ raadiosaates autotööstusele komponente valmistava Stoneridge Electronics tehase juht Ardo Asperk. Seetõttu ootab ettevõtja ka riigilt konkreetsust majanduspoliitikas.
Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul ei tohi lõhkuda riigifirmade nõukogude liikmeid valiva nimetamiskomitee süsteemi. See on aidanud riigile kuuluvate ettevõtete juhtimist professionaalsemaks muuta ja etteheited selle tööle on mõistetamatud.
“Meil on ettevõttes lühiajaline vaade 3-5, pikemaajaline vaade kümme aastat tulevikku. Riigil sellist vaadet pole või siis pole seda ettevõtjatega jagatud ja sellest tulebki pahameel ning ebakindlus,” vastas „Tööandjate tund“ värskes saates Tallinna Kaubamaja juht ja Kaupmeeste liidu juhatuse liige Erkki Laugus küsimusele, kas ettevõtjad on liiga pessimistlikud ja vingume end vaeseks.
Eesti Põhjamaana jõulisem positsioneerimine ja siinse asjaajamise müümine aitab siia meelitada ettevõtteid, kes sõjahirmu tõttu tulemata jääksid. „Kui tahame olla edukad, peame olema osa Põhjamaadest,“ leiab Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus.
Energiapoliitika debatis on väga vähe räägitud energia lõpphinnast tarbijatele, kuhu erinevate valikutega jõuame. Energia hind on majanduse konkurentsivõime põhiline eeldus ja seetõttu peaks see ka poliitika kujundamisel olema kesksel kohal. Meil on paigas vastutused varustuskindluse ja rohepöörde osas, kuid konkurentsivõimelise energiahinna vastutajat on raske tuvastada.
Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad kui tööturu osapooled leppisid kokku 2025. aasta töötasu alammäära suuruse. Töötasu alammäär tõuseb võrreldes käesoleva aastaga 66 eurot, olles 2025. aastal 886 eurot.
Parim praktika 2024” konkursile esitati 46 praktikanti ja 38 praktikat pakkunud organisatsiooni, kelle hulgast on žürii selgitanud välja kategooriate parimad. Kes võidavad konkursi erinevad kategooriad, selgub juba 5. detsembril toimuval pidulikul auhindamise tseremoonial.
Täna toimus Tööandjate keskliidus ärikohtumine, mis keskendus julgeolekuolukorrale ja ettevõtjate võimalustele riigi julgeolekusse panustamisse. Madalat ja majandust mõjutavad kindlustunnet saavad tööandjad mõjutada ning kasvatada.
See annab meile konkurentsieelise ja kindluse, et konkurendid kohe kõrval ei saa sama teha, selgitab Eesti käsitööšokolaaditootja Chocolala asutaja ja... Loe edasi › Väiketootja innoveerib: endal on piinlik, kui midagi põnevat ei tee
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ kümme finalisti ehk aasta ettevõtte tiitli nimel võistlejad vaatavad tagasi tänavu enim ettevõtluskeskkonda mõjutanule ehk maksufestivalile. On neid, kes on rahul, et jõuti otsusteni, aga ka neid, keda häirib kehv dialoog ettevõtjatega.
Eesti tööstus on pika ajalooga – kuldaega saab otsida nii vabariigi esimesest perioodist, nõukogude ajast kui iseseisvuse taastamise järgsest kümnenditest. Ühes on Eesti tööstussektori juhid kindlad – tööstusel läks varem paremini, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse asutaja Keiu Telve.