Ain Hanschmidt: ettevõtjale on kolm kuuma küsimust riigi rahandus, bürokraatia ja tööturg
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
"Parim praktika 2024" konkursil parima väikeettevõtte praktikakoha tiitli võitnud MyDello OÜ tegevjuht Joel Timm on veendunud, et ettevõtte edu võti peitub uude põlvkonda panustamises – see on vastutustundlik valik, mis toob kaasa tulevikutegijad, värsked ideed ja motiveeritud, ühtse meeskonna.
„Parim praktika 2024“ konkursil elektroonilise rahvahääletuse käigus publiku lemmikuks valitud Lilian Ärmani praktikakogemus kinnitab, et hästi korraldatud praktika pole ainult võimalus koolis õpitu rakendamiseks, vaid see aitab mõtestada tulevikku, avardada silmaringi ja saada osa tähenduslikust koostööst.
Tööandjate keskliidu konkursil „Parim praktika 2024“ välistudengite kategoorias parimaks praktikandiks valitud Yuliia Siur räägib, millist väärtust loob noore inimese jaoks praktikakogemus, miks on juhendaja roll hindamatu ning kuidas praktikant saab ettevõttele uut hingamise tuua.
Metallitööstusettevõtte OÜ Radius Machining asutaja, Tööandjate kesliidu hariduse töögrupi juht ja Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois ütleb, et meil ei saada aru inseneeria olulisusest lisandväärtuse ja heaolu loojana ning seetõttu ei pöörata sellele ka hariduses piisavalt tähelepanu. „Ilma selleta me aga sinna ei jõua, kuhu unistame jõuda.“
Kaasaegses kiiresti muutuvas maailmas on eduka juhtimise keskmes pidev õppimine, isiklik areng ja parimate tavade jagamine. Virve Jõgeva, AS Glamox tegevjuht avab ukse oma juhtimisfilosoofiasse ja jagab lugemissoovitusi, mis on teda aastate jooksul kõige enam mõjutanud.
Konkursil „Parim praktika 2024“ kutsehariduse kategooria parima praktikandi tunnustuse pälvinud Marten Kuiv lugu on hea näide sellest, kuidas esimene erialane praktika võib kujuneda noorele pöördepunktiks – kohaks, kus õpitu saab päriselt proovile pandud, enesekindlus kasvab ja avaneb uks tööellu.
Mis teeb praktikast kogemuse, mis jääb eluks ajaks meelde? Või veelgi enam – mis teeb sellest hüppelaua tööellu? Konkursil „Parim praktika 2024“ kõrghariduse kategoorias parimaks praktikandiks valitud Liis Rossneri lugu on ehe näide sellest, kuidas hästi korraldatud praktika võib noorele spetsialistile tähendada palju enamat kui lihtsalt „ainepunktide kogumist“.
See, kui edumeelne ja ambitsioonikas on ettevõte, sõltub ASi Ragn-Sells juhatuse liikme ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo sõnul palju omanikest ja juhtidest ning sellest kui pikk perspektiiv seatakse.
Tervishoiu aruteludes takerdutakse liialt sageli vastandusse “era vs riiklik“, kuid see mõtteviis on aegunud ega aita tervishoidu lisaraha tuua, selgitab... Loe edasi › Marja-Liisa Alop: pirtsakas suhtumine erarahasse ei sobi tervishoiu rahastamise kriisi
Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursi "Ettevõtluse auhind" mullused võitjad on veendunud, et sellist tunnustamist on Eestis väga vaja.
11. juunil toimub Riigikogus töölepingu seaduse (602 SE), avalikkuses tuntud kui “paindliku tööaja seaduse”, muutmise esimene lugemine. Eelnõu kaasajastab Eesti tööõigust ja võimaldab paindlikke töösuhteid, mis tagavad osaajaga töötajatele senisest kindlamad hüved ja kaitse. Lisaks võimaldavad muudatused kaasata tööturule inimesi, kes täisajaga töötada ei saa või soovi.
Tippjuhtide sõnul vajab majanduse kasvama panemiseks turgutamist nii välisinvestorite kui Eesti ettevõtjate ja inimeste kindlustunne. Üheks kasutamata võimaluseks peavad nad seejuures seda, et kindluse suurendamiseks tehtud sammudest tuleks julgemalt rääkida.
Kuigi jagame vaenulikku naabrit sarnaselt Läti, Leedu ja Soomega ning investeerime rekordiliselt riigikaitsesse, hoiavad meie ettevõtjaid ja inimesi tagasi pessimistlikumad ootused tulevikule. Naabritest oluliselt madalama kindlustunde suurendamine on ühiskonna suur väljakutse, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Eesti seisab olulise valiku ees: kuidas saavutada kliimaeesmärgid viisil, mis ei kahjusta majanduse konkurentsivõimet, riigi julgeolekut ega üldisemalt Eesti inimeste heaolu. Õnnestumise võti peitub tasakaalustatud ja hästi planeeritud majanduse teekaartidele keskendunud kliimapoliitikas, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo.