Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Eesti seisab olulise valiku ees: kuidas saavutada kliimaeesmärgid viisil, mis ei kahjusta majanduse konkurentsivõimet, riigi julgeolekut ega üldisemalt Eesti inimeste heaolu. Õnnestumise võti peitub tasakaalustatud ja hästi planeeritud majanduse teekaartidele keskendunud kliimapoliitikas, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo.
Tööandjad on haridussüsteemi põhiline klient ja peab seetõttu olema otsustamise juures, rõhutasid Tööandjad ministritele saadetud kirjas.
I Konkursi tingimused 1. Käesoleva statuudiga kehtestatakse parimaid praktikavõimalusi pakkuvate organisatsioonide ning parimate praktikantide valimise ja tunnustamise kord “Parim praktika... Loe edasi › “Parim praktika 2025” konkursi tingimused
Riigikogus on arutlusel töölepingu seaduse muudatused, mille eesmärk on kohanduda muutunud tööturu vajadustega. Seaduse muutmisega on tekkinud aga mitmeid väärarusaamu ja hirme. Levinud küsimustele vastab Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.
Tänasest, 15. maist saavad kõik ettevõtted kandideerida Eesti suurimal ettevõtluskonkursil „Eesti parimad ettevõtted 2025“. Silmapaistvaid ettevõtteid saab iga Eesti inimene ka ise soovitada. Konkursi eesmärk on tunnustada kõrge lennuga Eesti ettevõtteid ja tõsta esile ettevõtlikkust. Kandideerida ja ettevõtteid soovitada saab 6. juulini, võitjad kuulutatakse välja 1. novembril toimuval auhinnagalal.
Tervishoiu rahastamise debatis oleme kahetsusväärselt vähe rääkinud sellest, et tervishoid ehk terved inimesed on Eesti konkurentsivõime lahutamatu osa.
Inimesi aitab töösuhetes võimestada mitte muudatustega hirmutamine ja eksitamine, vaid nende õigustest ja võimalustest informeerimine ning teadlikkuse tõstmine.
Suuremad Eesti ettevõtlusliidud toetavad Riigikogu õiguskomisjonile saadetud kirjas töölepingu seaduses plaanitud muudatusi tööaja paindlikumaks kokku leppimiseks. Lisaks juhivad liidud tähelepanu, et muudatuste kohta ringleb rida valesid ja müüte.
Kuna senised bürokraatia vähendamise lubadused pole väga viljakaks osutunud ja tarbetu bürokraatia on jätkanud vohamist, siis nüüd on selle ohjamisega võimalik ajalugu teha, leiab Tööandjate keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine on töösuhetes viimase 10 aasta parim uudis, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. See kindlustab osaajaga töötajate seljatagust ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
Kuigi välismaalt töötajate värbamine on Eestist värbamisest keerukam, aeganõudvam ja kallim, peavad tööandjad seda erinevatel põhjustel tegema. Saates saavad sõna Magnetic MRO juht Risto Mäeots, Eesti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Kui välistöötajad on ettevõtluse ja ühiskonna jaoks vajalikud, siis peame korraldama töörände nii, et vastu võetaks vajalike oskustega ja kultuuriruumi sobivad inimesed, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit tegi täna valitsusele ettepaneku jäätmeseaduse muudatusega plaanitud kujul edasi mitte minna. Reformi mõjud on läbi analüüsimata ja valdkonnas vajalike muudatuste asemel toob see kaasa hulga probleeme.