Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta pereettevõtte nominendid tõdevad, et perekonna ühine missioon on see, mis on neid kandnud kaugemale kui ükskõik milline muu ettevõtlusvorm.
Selgusid konkursi “Ettevõtluse auhind" kategooriate esikolmikud. 21 ettevõttel on võimalus saada oma valdkonna parimaks ning võita seejärel tänavune aasta ettevõtte auhind. Riigi pikima ajalooga ettevõtluskonkursil selguvad aasta parim tööstuse digitaliseerija, innovaator, eksportöör, välisinvestor, pereettevõte, turismiedendaja ja kestlikkuse edendaja.
Riik plaanib lubada haiguslehe ajal osalise koormusega töötamist senise 61. päeva asemel alates 31. päevast. Suund on õige, kuid tegelikult võiks lubada veelgi varem, selgitab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop. Seda vajavad nii töötajad kui tööandjad ning muutunud töötamine.
Tervishoiutöötajateks ei saada ainult õppekavas vajaliku äraõppimisega, vaid oluline on kogu arenguprotsess. Tervishoiutöötajaks kasvatakse! Seetõttu on tulevase arsti, õe või hooldaja professionaalse identiteedi kujunemisel praktika ja juhendajate roll hindamatu väärtusega, selgitab Kuressaare Haigla ravijuht ja juhatuse liige Edward Laane.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Kui poliitikud riigi rahaasju päriselt korda ei tee, siis majanduskasvu ei teki, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.
Tööandjate keskliit tervitab oma uut liiget – AstraZeneca Eesti OÜ-d, mis on osa rahvusvahelisest teaduspõhisest ravimitööstuse ettevõttest. AstraZeneca tegutseb enam kui 100 riigis ja on maailmas tuntud oma uuenduslike ravilahenduste poolest. Ettevõte on Eestis ja Baltikumis viimastel aastatel jõudsalt kasvanud nii tegevusmahtude kui ka meeskonna suuruse poolest.
Euroopa Komisjon avaldas 17. juulil ettepaneku järgmise seitsmeaastase eelarve kohta. Numbrid on suured - pea 2 triljonit eurot, ehk 1,26% ELi kogurahvatulust aastatel 2028–2034. Eesmärgid on kõlavad: Euroopa peab olema turvalisem, sõltumatum, konkurentsivõimelisem ja vastupidavam. Nagu ikka, peitub aga tõeline mõju detailides, just selles, kuidas raha liigub ja millised on ettevõtjate võimalused ja kohustused.
Tervisekassa reservide kasutamine näitab, et tervishoius ei piisa enam üksnes lisaraha juurde andmisest. Lisaeurode kõrval peab ära tegema vajalikud reformid ja ümberkorraldused, mida on aastaid edasi lükatud, rõhutab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht ja volikogu liige Marja-Liisa Alop. Kriis on selleks parim aeg.
Tervishoiu aruteludes takerdutakse liialt sageli vastandusse “era vs riiklik“, kuid see mõtteviis on aegunud ega aita tervishoidu lisaraha tuua, selgitab... Loe edasi › Marja-Liisa Alop: pirtsakas suhtumine erarahasse ei sobi tervishoiu rahastamise kriisi
11. juunil toimub Riigikogus töölepingu seaduse (602 SE), avalikkuses tuntud kui “paindliku tööaja seaduse”, muutmise esimene lugemine. Eelnõu kaasajastab Eesti tööõigust ja võimaldab paindlikke töösuhteid, mis tagavad osaajaga töötajatele senisest kindlamad hüved ja kaitse. Lisaks võimaldavad muudatused kaasata tööturule inimesi, kes täisajaga töötada ei saa või soovi.
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Eesti Tööandjate Keskliit toetab riigi plaani lubada osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamist alates 31. haiguslehe päevast. Samuti toetavad tööandjad... Loe edasi › Tööandjad toetavad haiguslehe ajal varem tööle lubamist
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.