Tööandjate ärikohting: Eesti julgeolekuolukord ja ettevõtjate võimalused selle tugevdamiseks
Ootame tööandjaid 5. novembril kell 11.00-13.00 toimuvale ärikohtingule teemal „Eesti julgeolekuolukord ja ettevõtjate võimalused selle tugevdamiseks“.
Ootame tööandjaid 5. novembril kell 11.00-13.00 toimuvale ärikohtingule teemal „Eesti julgeolekuolukord ja ettevõtjate võimalused selle tugevdamiseks“.
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) šokeeris sel nädalal tööandjaid ja ettevõtjaid sõnadega, et ajad, mil turg asjad paika pani, on läbi. Turg töötab siiski endiselt hästi, ka riikidevahelises konkurentsis, rõhutab Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter.
Tänavusel Arvamusfestivalil küsiti, miks on kutsevähk ehk tööst põhjustatud vähk Eestis alahinnatud probleem. Sellele küsimusel ei ole lihtsat ja ühest vastust, kirjutas Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi.
Eesti tööstus on pika ajalooga – kuldaega saab otsida nii vabariigi esimesest perioodist, nõukogude ajast kui iseseisvuse taastamise järgsest kümnenditest. Ühes on Eesti tööstussektori juhid kindlad – tööstusel läks varem paremini, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse asutaja Keiu Telve.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Majanduslanguses kaotatud kliendid ja konkurentsivõime tuleb tööstusele tagasi arenguhüppega, leiavad tööstusjuhid. Tuleb olla senisest näljasem, ambitsioonikam ja näha vaeva lisandväärtuse kasvatamiseks.
Kolmandat aastat kestvast majanduslangusest hoolimata ei saa majandusruum ettevõtjate hinnangul vääriliselt riigi tähelepanu. Ehkki ettevõtjad saavad ise hakkama, siis kiirem majanduskasv sünnib koostöös riigiga.
Tööandjate keskliit peab vajalikuks töötutoetuste süsteemi parandamist, kuid praegu plaanitud kujul reformi mitmel põhjusel ei toeta.
Tänasest, 15. maist saavad kõik ettevõtted kandideerida Eesti suurimal ettevõtluskonkursil „Eesti parimad ettevõtted 2024“. Silmapaistvaid ettevõtteid on võimalik kõikidel ka ise nomineerida. Konkursi eesmärk on tunnustada kõrge lennuga Eesti ettevõtteid ja tõsta esile ettevõtlikkust. Konkursile kandideerimine ja nomineerimine on avatud 7. juulini.
Ärikohtingul võeti fookuses vaimne tervis töökohal. Käsitleti psühhosotsiaalseid ohutegureid, erinevate osapoolte koostööd ja kohandatud tingimustega töötamist ning vaimse tervise alaste kulude maksustamist ja mittemaksustamist.
„Jaa. Ma olen täiega hea, isegi liiga hea,“ vastas parima juhi konkursi finalist Miltton New Nordics juht Annika Arras küsimusele, kas ta ise enda alluvuses tahaks töötada. „Minuga on pigem mõnus.“
Innovatsiooniga seotud investeering on risk, aga veel suurem risk on seda riski mitte võtta, leiab kaitsetööstusettevõtte Milrem asutaja Kuldar Väärsi.
Eesti majanduse arengu ja riigi rahastuse jätkusuutlikkuse huvides peab lihtsustama välismaalaste tööturule kaasamist, mitte ujuma töörännet tülikamaks muutes ülejäänud Euroopaga... Loe edasi › Tööandjad: Eestil tasub lihtsustada välistöötajate värbamist
Põlvkonnavahetus ettevõtluses pole lihtsalt äritehing, vaid jätkusuutliku majandusarengu küsimus, kirjutab Swedbanki äripanganduse osakonna juhataja Anu Liblik.
Tööandjate keskliit ei toeta magustatud jookide maksu. See oleks ebafektiivne, sest maksumõju riigieelarvele oleks väike, uue maksu haldamise kulud suured ning selle positiivne mõju tarbimise vähendamisele väike.