Ain Hanschmidt: maksurahu pani majanduse taas kasvama
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.
Niipea, kui valitsus ja poliitikud maksufestivalile joone alla tõmbasid, hakkas majandus kasvama. See näitab selgelt, kui oluline on maksurahu ja maksustabiilsus, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt.
Eestil on selle aasta 2. detsembrini aega üle võtta Euroopa platvormitöö direktiiv, mis mõjutab kümneid tuhandeid inimesi – vabakutselisi, kullereid, taksojuhte, koristajaid ja teisi professionaale. Direktiivi üle võtmisel peaks säilima selle peamine põhimõte ehk paindlikkus, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Eesti ühiskonnale on jätkuvalt suur väljakutse meie lähiriikidest oluliselt madalam kindlustunne, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Lisaks kaitsevõimesse investeerimisele on hädavajalik riigi rahaasjade korda tegemine.
Tervishoiu rahapuuduse lahendamisel pole meil luksust tõrjuda eraraha ehk tööandjate või inimeste huvi tervishoidu rohkem panustada, kirjutab Eesti Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop. Rahapuuduses pole põhjust välistada ühtegi ideed, mis aitab valdkonda raha juurde tuua ja seeläbi tervena elatud aastate hulka kasvatada.
Süveneva vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu pole küsimus, kas Eesti peab välistöötajate värbamisega tegelema, vaid kuidas seda korraldada, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Tööränne pakub inimeste liikumiseks kontrollitud ja juhitud võimaluse.
Majanduse elavnedes muutub vajalike oskustega töötajate puudus taas tööandjatele teravaks mureks, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Nõudlus võib kasvada ja uued ärivõimalused avaneda, kuid neid ei õnnestu ära kasutada, sest selleks pole töötajaid.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Kui poliitikud riigi rahaasju päriselt korda ei tee, siis majanduskasvu ei teki, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit soovitab valitsusel järgmise aasta riigieelarvet koostades piirata oluliselt riigi kulude kasvu kiirust. Ühiskond saab suhtuda tõsiselt lubadustesse maksurahust ja maksutõusude ärajätmisest üksnes siis, kui riik viib kulude kasvu kooskõlla majanduse tegeliku arenguga.
Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete üldkoosolek valis täna liidule uue 30-liikmelise volikogu koosseisu. Volikogu valis uueks esimeheks ehk Tööandjate presidendiks Ain Hanschmidti.
Eesti Tööandjate Keskliit tegi täna peaministrile ettepaneku külmutada riigi indekseeritud kulud majanduskasvu taastumiseni või need jäädavalt ümber kujundada. Majanduse arengust kiiremini kasvavad riigi kulutused ei ole jätkusuutlikud, sest see nõuab uusi makse, võlga ja võib viia riigi maksejõuetuseni.
Riigi majandusplaan sisaldab 45 tegevust 2025. aastal ellu viimiseks. Tööandjad soovitavad neist kõige olulisemad valida.
On ennatlik öelda, et tegemist on kliimakindla majanduse seadusega, kui seadusest ei loe välja seda, mis majanduskasvu toetab, rõhutas Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo parlamendi ees peetud kõnes.