Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Tööandjad on haridussüsteemi põhiline klient ja peab seetõttu olema otsustamise juures, rõhutasid Tööandjad ministritele saadetud kirjas.
Kui ettevõtjad tagavad majanduskasvu, siis riik vastutab konkurentsivõimelise majandusruumi loomise eest. Eesti majanduspoliitika eesmärk peaks olema riigi viimine arenenud majandustega riikide hulka, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt.
Eesti Tööandjate Keskliit tunnustab uue koalitsiooni plaani keskenduda majanduse arendamisele ja julgeoleku suurendamisele. Majanduse pöörab langusest kasvule riigi ja ettevõtete koostöö, mis kasvatab majandusruumi konkurentsivõimet.
„Tundub, et oleme jõudnud põhja, kuid edasise osas väga optimistlik ei oleks,“ selgitab saates ”Tööandjate tund“ Rahva Raamatu juht Rain Siemer.
Eesti Tööandjate Keskliidu misioon on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme tõusule. Selleks keskendume 2025. aastal kaheksale teemale, millesse koos oma liikmetega aega ja energiat panustame.
Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete üldkoosolek valis täna liidule uue 30-liikmelise volikogu koosseisu. Volikogu valis uueks esimeheks ehk Tööandjate presidendiks Ain Hanschmidti.
Rahahädas valdkonnad vajavad riigilt lisaraha asemel otsustavaid ümberkorraldusi, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Ain Hanschmidt ajalehe Postimees arvamusveergudel. Üle jõu elades lihtsalt raha juurde valamine on vastutustundetu probleemide edasi lükkamine.
Poliitikud on rõhutanud, mida nad riigi rahanduse korda tegemiseks ei tee, kuid majanduse arenguks ja ühiskonna heaolu kasvatamiseks on hädavajalik teada, mida teha plaanitakse, selgitab ettevõtja ja Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo.
Eesti Tööandjate Keskliit tegi täna peaministrile ettepaneku külmutada riigi indekseeritud kulud majanduskasvu taastumiseni või need jäädavalt ümber kujundada. Majanduse arengust kiiremini kasvavad riigi kulutused ei ole jätkusuutlikud, sest see nõuab uusi makse, võlga ja võib viia riigi maksejõuetuseni.
Majanduskasv saab uue võimaluse üksnes ettevõtjate ja riigi koostöös, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Järgmisel ja ülejärgmisel aastal jõustub pretsedenditu hulk ehk enam kui 40 maksumuudatust. Toome neist tööandjale olulisemad siin välja.
Energiapoliitika debatis on väga vähe räägitud energia lõpphinnast tarbijatele, kuhu erinevate valikutega jõuame. Energia hind on majanduse konkurentsivõime põhiline eeldus ja seetõttu peaks see ka poliitika kujundamisel olema kesksel kohal. Meil on paigas vastutused varustuskindluse ja rohepöörde osas, kuid konkurentsivõimelise energiahinna vastutajat on raske tuvastada.
Eesti majanduse langustrendi murdmiseks peab taastama usalduse ja koostöö valitsuse ning ettevõtjate vahel, rõhutasid Eesti Tööandjate Keskliidu juhid esimesel ametlikul kohtumisel peaminister Kristen Michaliga.