Valitsus ja tööandjad on pikalt arutlenud võimalikku välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust. Üks kiiremaid otsuseid, mis aitaks leevendada tööjõu puudust ja arvestada ka Eesti ettevõtluskeskkonna vajadustega, oleks astuda samm edasi õpirännet ning tarka töörännet puudutava seadusandlusega, kirjutas haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm.
Valitsus kinnitas täna tööturu osapoolte ehk Tööandjate keskliidu ja Ametiühingute keskliidu kokku lepitud 2025. aasta töötasu alammäära ehk alampalga. Alampalk... Loe edasi › 2025. aasta alampalk on 886 eurot
Juba täna jääb demograafiliste trendide tõttu tööturult puudu tuhandeid vajalike oskustega inimesi, kuid langeva sündimuse tõttu see mure üksnes süveneb. See tähendab, et iga maksumaksja peab tulevikus ülal pidama rohkem inimesi.
Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad kui tööturu osapooled leppisid kokku 2025. aasta töötasu alammäära suuruse. Töötasu alammäär tõuseb võrreldes käesoleva aastaga 66 eurot, olles 2025. aastal 886 eurot.
Järgneva kümne aasta jooksul on Eestis tarvis umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti. Tasemeõppest lisandub samal perioodil umbes 6400 inimest. Puudujääki ei ole võimalik katta koolituskohtade arvu suurendamisega, tarvis on süsteemseid töökorralduslikke muudatusi, selgub Kutsekoja OSKA uuringust.
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ kolm paremat välisinvestorit on sel aastal eelmise aasta võitja Flir Systems Estonia, Hanza Mechanics Tartu ja Inission Tallinn. Neid ühendavad Rootsi emafirmad, mure tööstuse maine pärast ja jõuline investeerimine Eesti majandusse.
Täna jätkusid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahelised läbirääkimised järgmise aasta alampalga üle, kuid kokkuleppele veel ei jõutud. Järgmine läbirääkimistevoor toimub pärast liikmetega konsulteerimist.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta tööstuse digitaliseerija nominendid astusid äri muutvaid samme olude sunnil, kuid nopivad nüüd automatiseerimise vilju. Digisammud aitavad lahendada töötajate puudust ja kasvatada tootlikkust.
Valitsuse plaan välistöötajate värbamise reegleid kaasajastada on samm õiges suunas, sest süvenev vajalike oskustega töötajate puudus pidurdab ettevõtete ja ühiskonna arengut, selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo. Majanduskriis tegi töötajate leidmise ja värbamise küll mõnevõrra lihtsam, kuid pikaajalist tööjõukriisi see ära ei lahenda.
Täna kohtusid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsioonid esimest korda, et arutada järgmise aasta alampalga üle. Konkreetsete numbriteni kohtumisel veel ei jõutud ja läbirääkimised jätkuvad oktoobris.
Kuigi teisipäeval avaldatud prognoosid lubavad majandusele tunneli lõpus valgust, siis ülevoolavaks optimismiks põhjust ei ole. Tegu on prognoosiga ja kolmandat aastat kestva majanduslanguse jooksul oleme seda „järgmises kvartalis algab kasv“ sõnumit kuulnud korduvalt, kuid see on edasi lükkunud ja langus on jätkunud. Taastumine saab tõenäoliselt olema valdkonniti ebaühtlane ja loodetust aeglasem.
Majanduslepe "Ambitsioon on valik" sõnastab sammud riigile ja ettevõtjaile majanduse lisandväärtuse kasvatamiseks.
Tööandjate keskliit peab vajalikuks töötutoetuste süsteemi parandamist, kuid praegu plaanitud kujul reformi mitmel põhjusel ei toeta.
Iga seaduslikult Eestisse tööle tulev välistöötaja peaks olema siin teretulnud, sest ta panustab Eesti ühiskonna jõukuse kasvu, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Raul Puusepp.
Tööandjate keskliit ei toeta magustatud jookide maksu. See oleks ebafektiivne, sest maksumõju riigieelarvele oleks väike, uue maksu haldamise kulud suured ning selle positiivne mõju tarbimise vähendamisele väike.