Parim praktika 2024” konkursile esitati 46 praktikanti ja 38 praktikat pakkunud organisatsiooni, kelle hulgast on žürii selgitanud välja kategooriate parimad. Kes võidavad konkursi erinevad kategooriad, selgub juba 5. detsembril toimuval pidulikul auhindamise tseremoonial.
Järgneva kümne aasta jooksul on Eestis tarvis umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti. Tasemeõppest lisandub samal perioodil umbes 6400 inimest. Puudujääki ei ole võimalik katta koolituskohtade arvu suurendamisega, tarvis on süsteemseid töökorralduslikke muudatusi, selgub Kutsekoja OSKA uuringust.
Selgusid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted“ selle aasta finalistid. Eri auhinnakategooriate võitjad on võistlustules aasta ettevõtte tiitlile, mis kuulutatakse välja 2. novembri pidulikul galal ja mida saab vaadata ETV vahendusel.
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ kolm paremat välisinvestorit on sel aastal eelmise aasta võitja Flir Systems Estonia, Hanza Mechanics Tartu ja Inission Tallinn. Neid ühendavad Rootsi emafirmad, mure tööstuse maine pärast ja jõuline investeerimine Eesti majandusse.
Sõnad on õiged, kuid neile peavad nüüd järgnema ka õiged ja majanduse arengut tagavad teod, hindavad ettevõtjad uue valitsuse sõnastatud lubadusi. Senisest paremat dialoogi ettevõtjate värske majandusminister ka lubab.
Praktika mängib otsustavat rolli ametiõppijate vajalike tööoskuste arendamisel. Süsteemsed praktikaprogrammid mitte ainult ei aita praktikantidel arendada olulisi oskusi, vaid loovad ettevõtetele eeldused end atraktiivsema tööandjatena positsioneerida ja parimaid talente oma meeskondadesse meelitada.
Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo rõhutas üldkoosoleku kõnes, et kokku peavad hoidma nii riik kui ettevõtted. Esimene raha ja teised ühisosa hoidmiseks ning kaitsemiseks.
Kui uuel valitsusel on majanduse konkurentsivõime kasvatamise nimel tegutsemisega tõsi taga, siis on neil võimalus teha üks ajalooline otsus, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Raul Puusepp.
Eesti tööstuseid ja riiki laiemalt hoiab arenguhüpet tegemast tagasi ambitsiooni nappus. Senine nälg on asendunud alalhoidlikkusega ja saavutusvajadus rahuloluga. Kui majandus aga kasvama ei hakka, pole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid vajadusi ja unistusi, kirjutab Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo.
Koalitsioonikõnelustel on kõlama jäänud õiged märksõnad: julgeolek, majandus- ja konkurentsivõime, riigirahandus, tööstuspoliitika. Lisaks otsuste ettearvatus ja raiskamise kokkutõmbamine. Need on olulised asjad, need lähevad ettevõtjale tõepoolest korda.
Sarnaselt julgeolekule tasub riigil panustada ka majanduse tugevdamisele, leiavad ettevõtjad, sest raha riigi ülal pidamiseks ja kaitsemiseks investeerimiseks tuleb ettevõtlusest. Ideid selleks on, puudust on fookusest, ambitsioonist ja julgusest vajalik ellu viia.
Riigi kroonilist rahapuudust arvestades suhtuvad poliitikud majanduse fookusesse võtmisse üllatavalt leigelt, kirjutab Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo. Jätkuv Eesti majanduse konkurentsivõime kahanemine peaks aga kõlama üha valjema häirekellana ja veenma majanduse arendamiseks ambitsioonikaid samme astuma.
Kui panna kokku kõik mu viimase kuue aasta jooksul tööandjate keskliidu volikogu esinaisena kirja pandud ootused, soovid ja pöördumised Eesti vabariigi valitsuse, riigikogu, omavalituste või koalitsiooni kokkupanijate suunas, saaks sellest toreda väikese kogumiku, kus praktiliselt sama lugu kordub nagu refrään laulus. Ja see laul räägib Eestist, kohast, kus on hea ja turvaline elada, kus tehakse tarka tööd ning kasvatatakse õnnelikke ja nutikaid lapsi.
Tööandjad näevad soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse jõustumisel halduskoormuse kasvu, rõhutas Eesti Tööandjate Keskliidu juht sotsiaalkaitseministrile saadetud tagasisides.
"Tööandjate tund" värskes saates kõnelesid masinatööstuse liidu juht Andri Haran, masinatööstuse DMC MAX Daetwyler juht Kaili Vohnje ja Nortal Eesti ning ITLi juht Ats Albre.