Tööandjate riigikaitseteemalise veebikohtumiste sarja "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale" veebruarikuu sündmuse fookusteemat "Reservväelased tööelus ehk mida toob 2026. aasta?" avavad Kaitseministeeriumi kaitsetahte ja inimvarapoliitika osakonna juhataja Markus Rosin ja Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem Margot Künnapuu.
"Eesti majandus on läbimas transformatsiooni," ütleb Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo ja 4. märtsil toimuva majanduskonverentsi "Tuulelohe lend 2026" esineja.
Välisüliõpilased ei ole Eesti jaoks kulu, vaid üks kiiremini tasuvaid haridusinvesteeringuid. Välisüliõpilaste panus Eesti majandusse on enam kui sada miljonit eurot aastas, kirjutab Haridus- ja noorteameti rahvusvahelise turunduse valdkonnajuht Eero Loonurm.
Eestil on selle aasta 2. detsembrini aega üle võtta Euroopa platvormitöö direktiiv, mis mõjutab kümneid tuhandeid inimesi – vabakutselisi, kullereid, taksojuhte, koristajaid ja teisi professionaale. Direktiivi üle võtmisel peaks säilima selle peamine põhimõte ehk paindlikkus, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Foxway Recommerce Mobiles operatiivjuht ja Foxway OÜ juhatuse liige Oliver Kotkas leiab, et Eesti majanduse kasutamata võimalus peitub olemasolevate ressursside targemas kasutamises.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit tunnustas täna konkursi “Parim praktika 2025” võitjaid. Žürii valikul said auhinnad nii kõige silmapaistvamad praktikandid kui parimaid praktikavõimalusi pakkuvad ettevõtted.... Loe edasi › Selgusid Eesti parimad praktikameistrid
Annetame Aega sügiskogumine tõi kokku tööandjad ja vabaühendused, et jagada kogemusi ja arutada, kuidas vabatahtlik panus ja aja annetamine strateegilisemalt tööle rakendada ning rääkida ka algatuse edasisest saatusest.
20.–21. novembril osalesid Tööandjate keskliidu esindajatena BusinessEurope’i presidentide nõukogul Nicosias Ain Hanschmidt, Hando Sutter ja Kristi Sõber. Kohtumise põhifookus oli Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmine ajal, mil regulatsioonikoormus kasvab, energia on kallis ja geopoliitilised pinged süvenevad. Ühiselt võeti vastu deklaratsioon Küprose tulevasele eesistumisele, mille sõnum on lihtne: Euroopa ettevõtted ei vaja enam lubadusi, vaid reaalseid otsuseid ja tegusid.
Eesti Tööandjate Keskliidu tänavu juba uhket kümnendat aastapäeva tähistavale konkursile “Parim praktika 2025“ esitati rekordilised 104 avaldust. Žürii on hinnanud ära kõik konkursi tingimustele vastanud 50 praktikaorganisatsiooni ja 43 praktikandi avaldused ning välja selgitanud kõikide kategooriate esikolmikud.
Tööandjate keskliidu hinnangul on kliimaseaduse menetlemise protsess läbikukkunud ja praegusel kujul Valitsus seda Riigikogule arutamiseks saatma ei peaks.
Euroopa ettevõtjad rõhutavad, et konkurentsivõimeline ja taskukohane energia on eelduseks, et Euroopa tööstus suudaks investeerida, uuendada ja püsida globaalses konkurentsis. Viimaste aastate energiakriis on näidanud, et kõrged ja kõikuvad elektrihinnad on muutunud üheks suurimaks väljakutseks nii ettevõtetele kui ka poliitikakujundajatele. BusinessEurope’i hinnangul püsivad Euroopa energiahinnad ka järgnevatel kümnenditel kõrgemad kui peamistel konkurentidel, mis ohustab majanduse konkurentsivõimet ja investeerimisvõimet.
Süveneva vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu pole küsimus, kas Eesti peab välistöötajate värbamisega tegelema, vaid kuidas seda korraldada, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Tööränne pakub inimeste liikumiseks kontrollitud ja juhitud võimaluse.
Majanduse elavnedes muutub vajalike oskustega töötajate puudus taas tööandjatele teravaks mureks, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Nõudlus võib kasvada ja uued ärivõimalused avaneda, kuid neid ei õnnestu ära kasutada, sest selleks pole töötajaid.
Septembris toimus Brüsselis kõrgetasemeline konverents „One Year After: The Draghi Report“, kus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja professor Mario Draghi arutlesid raporti soovituste rakendamise üle.
Tervishoiutöötajateks ei saada ainult õppekavas vajaliku äraõppimisega, vaid oluline on kogu arenguprotsess. Tervishoiutöötajaks kasvatakse! Seetõttu on tulevase arsti, õe või hooldaja professionaalse identiteedi kujunemisel praktika ja juhendajate roll hindamatu väärtusega, selgitab Kuressaare Haigla ravijuht ja juhatuse liige Edward Laane.