Valitsus ja tööandjad on pikalt arutlenud võimalikku välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust. Üks kiiremaid otsuseid, mis aitaks leevendada tööjõu puudust ja arvestada ka Eesti ettevõtluskeskkonna vajadustega, oleks astuda samm edasi õpirännet ning tarka töörännet puudutava seadusandlusega, kirjutas haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm.
Eesti Tööandjate Keskliit tunnustas konkursi “Parim praktika 2024” Eesti kõige silmapaistvamaid praktikante ja parimaid praktikavõimalusi pakkuvaid ettevõtteid.
Eesti Põhjamaana jõulisem positsioneerimine ja siinse asjaajamise müümine aitab siia meelitada ettevõtteid, kes sõjahirmu tõttu tulemata jääksid. „Kui tahame olla edukad, peame olema osa Põhjamaadest,“ leiab Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus.
Energiapoliitika debatis on väga vähe räägitud energia lõpphinnast tarbijatele, kuhu erinevate valikutega jõuame. Energia hind on majanduse konkurentsivõime põhiline eeldus ja seetõttu peaks see ka poliitika kujundamisel olema kesksel kohal. Meil on paigas vastutused varustuskindluse ja rohepöörde osas, kuid konkurentsivõimelise energiahinna vastutajat on raske tuvastada.
Parim praktika 2024” konkursile esitati 46 praktikanti ja 38 praktikat pakkunud organisatsiooni, kelle hulgast on žürii selgitanud välja kategooriate parimad. Kes võidavad konkursi erinevad kategooriad, selgub juba 5. detsembril toimuval pidulikul auhindamise tseremoonial.
Valitsus arutab lähiajal taas võimalikku välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust, mida ettevõtjad töötajate puuduse leevendamiseks väga vajavad ning seetõttu ka... Loe edasi › Kai Realo: imele lootmine ei lahenda töötajate puuduse kriisi
Järgneva kümne aasta jooksul on Eestis tarvis umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti. Tasemeõppest lisandub samal perioodil umbes 6400 inimest. Puudujääki ei ole võimalik katta koolituskohtade arvu suurendamisega, tarvis on süsteemseid töökorralduslikke muudatusi, selgub Kutsekoja OSKA uuringust.
See annab meile konkurentsieelise ja kindluse, et konkurendid kohe kõrval ei saa sama teha, selgitab Eesti käsitööšokolaaditootja Chocolala asutaja ja... Loe edasi › Väiketootja innoveerib: endal on piinlik, kui midagi põnevat ei tee
Täna õhtul tunnustati „Eesti parimad ettevõtted 2024“ auhinnagalal meie parimaid ettevõtteid. Aasta ettevõtte tiitliga pärjati elektriseadmete valmistaja Harju Elekter, kes on näidanud suurepäraseid tulemusi oma tootmise digitaliseerimisel.
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ kümme finalisti ehk aasta ettevõtte tiitli nimel võistlejad vaatavad tagasi tänavu enim ettevõtluskeskkonda mõjutanule ehk maksufestivalile. On neid, kes on rahul, et jõuti otsusteni, aga ka neid, keda häirib kehv dialoog ettevõtjatega.
Eesti tööstuseid ja riiki laiemalt hoiab arenguhüpet tegemast tagasi ambitsiooni nappus. Senine nälg on asendunud alalhoidlikkusega ja saavutusvajadus rahuloluga. Kui majandus aga kasvama ei hakka, pole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid vajadusi ja unistusi, kirjutab Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo.
Selgusid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted“ selle aasta finalistid. Eri auhinnakategooriate võitjad on võistlustules aasta ettevõtte tiitlile, mis kuulutatakse välja 2. novembri pidulikul galal ja mida saab vaadata ETV vahendusel.
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ kolm paremat välisinvestorit on sel aastal eelmise aasta võitja Flir Systems Estonia, Hanza Mechanics Tartu ja Inission Tallinn. Neid ühendavad Rootsi emafirmad, mure tööstuse maine pärast ja jõuline investeerimine Eesti majandusse.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri kategooria kolm nominenti on täiesti eriilmelised: üks on juba tuntud suur tegija, teine kiiresti tõusev täht, aga on ka ettevõte, mille tõeline tõus võib alata lähikuudel. Eestis on kõigi turuosa väikeste killast.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta innovaatori nominendid aitavad säästa – raha, keskkonda ja inimelusid. Praeguseks maailma tippu jõudnud tehnoloogia on kohati sündinud garaažis ja katse-eksituse meetodil.