Valitsus ja tööandjad on pikalt arutlenud võimalikku välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust. Üks kiiremaid otsuseid, mis aitaks leevendada tööjõu puudust ja arvestada ka Eesti ettevõtluskeskkonna vajadustega, oleks astuda samm edasi õpirännet ning tarka töörännet puudutava seadusandlusega, kirjutas haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm.
Võimalus tööaega paindlikult kokku leppida aitab tööturule rohkem inimesi kaasata, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann. Eriti puudutab see neid, kes ei saa täistööajaga töötada näiteks lähedase hoolduse, õpingute, teise töökoha tõttu või tervise tõttu.
Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta kliimakindla majanduse seaduse praegusel kujul parlamendile menetlemiseks saatmist. Keskliit soovitab riigil loobuda kliimaeesmärkide reguleerimisest plaanitud raamseaduses.
On ennatlik öelda, et tegemist on kliimakindla majanduse seadusega, kui seadusest ei loe välja seda, mis majanduskasvu toetab, rõhutas Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo parlamendi ees peetud kõnes.
Ettevõtlusliidud mõistavad Vabariigi Valitsusele saadetud pöördumises hukka riigi jätkuva kombe eirata hea õigusloome põhimõtteid.
Eesti Tööandjate Keskliit ei nõustu riikliku lepitaja ülesannete õiguskantslerile üle andmisega, sest sellega võetakse tööturu osapooltelt ära õigus riikliku lepitaja... Loe edasi › Tööandjad pole nõus riikliku lepitaja töö õiguskantslerile andmisega
Eesti üks väheseid konkurentsieeliseid teiste arenenud majandustega võrreldes on olnud meie maksusüsteem. See on meelitanud siia investeeringuid ja aidanud majandusel areneda ning seeläbi ühiskonnal jõukamaks saada. Kasumimaksu kehtestamine kahjustab seda trumpi oluliselt.
Ettevõtjad vajasid ja ootasid loodavalt kliimaseaduselt investeerimis- ja õiguskindlust, kuid seni nad seda saanud ei ole, selgitab eelnõu välja töötamises osalenud Eesti Tööandjate Keskliidu nõunik Kati Rostfeldt.
Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse kooskõlastamata, selgitas Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas kliimaminister Yoko Alenderile saadetud tagasisides.
Eesti Tööandjate keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on side-ettevõtetele regulaatortasu kehtestamise vastu.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Sarnaselt julgeolekule tasub riigil panustada ka majanduse tugevdamisele, leiavad ettevõtjad, sest raha riigi ülal pidamiseks ja kaitsemiseks investeerimiseks tuleb ettevõtlusest. Ideid selleks on, puudust on fookusest, ambitsioonist ja julgusest vajalik ellu viia.
Eelmisel aastal "Ettevõtluse auhind" konkursil aasta kestliku ettevõtte tiitli pälvinud A. Le Coqi personali- ja kestliku arengu direktor Katrin Lember räägib personaliuudised.ee portaalile antud intervjuus, kuidas ettevõte kestlikkuse teemadega tegeleb ja mida tunnustuse saamine endaga ühes tõi.
Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul tuleb puhkeaeg seaduses täpsemini sõnastada. Segaduse põhjustas ametkondade Euroopa Kohtu otsuse tõlgendus, mis puudutas igapäevase ja iganädalase puhkeaja arvestamist.
Tööandjad näevad soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse jõustumisel halduskoormuse kasvu, rõhutas Eesti Tööandjate Keskliidu juht sotsiaalkaitseministrile saadetud tagasisides.