Suuremaid tööandjaid esindava Eesti Tööandjate Keskliidu üks fookusteemasid on juhtimiskvaliteedi parandamine, sest sellest sõltub nii ettevõtete edu kui ka inimeste ja riigi heaolu kasv.
Majanduse tootlikkuse kasvatamine on hädavajalik, kuid see ei korva madalast sündivusest põhjustatud töötajate puudust, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad soovijatele tööaega senisest paindlikumalt kokku leppida. Pärast pikka arutamist ja menetlemist tulemuseni jõudnud muudatus on kümnendi parim uudis tööõiguse kaasajastamisel, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida soovi korral paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada fikseeritud koormuse asemel tööajavahemikuga. Lisaks täpsustatakse töötajate töö- ja puhkeaja reegleid ning noorte tööaja tingimusi.
Ajalooliselt madalale langenud sündivus ja maksumaksjate vähenemine on Eesti kõige tõsisem lahendamist vajav mure, leiavad ettevõtjad. See ähvardab tulevikus uute maksutõusudega, aga räsib juba praegu ettevõtete konkurentsivõimet.
Majanduse elavnedes muutub vajalike oskustega töötajate puudus taas tööandjatele teravaks mureks, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Nõudlus võib kasvada ja uued ärivõimalused avaneda, kuid neid ei õnnestu ära kasutada, sest selleks pole töötajaid.
Tööandjate keskliit tervitab uut liiget – AS Glamox on rahvusvahelise taustaga ettevõte, mis tegutseb Eestis valgustustehnoloogia valdkonnas juba alates 1992. aastast, pakkudes innovaatilisi ja energiatõhusaid valgustustooteid ning lahendusi tööstus-, mere-, haridus- ja kontorikeskkondadele.
Tippjuhtide sõnul vajab majanduse kasvama panemiseks turgutamist nii välisinvestorite kui Eesti ettevõtjate ja inimeste kindlustunne. Üheks kasutamata võimaluseks peavad nad seejuures seda, et kindluse suurendamiseks tehtud sammudest tuleks julgemalt rääkida.
Kuigi jagame vaenulikku naabrit sarnaselt Läti, Leedu ja Soomega ning investeerime rekordiliselt riigikaitsesse, hoiavad meie ettevõtjaid ja inimesi tagasi pessimistlikumad ootused tulevikule. Naabritest oluliselt madalama kindlustunde suurendamine on ühiskonna suur väljakutse, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Mida saavad ettevõtjad ja riik teha Eesti konkurentsivõime parandamiseks, kuidas lahendada süvenevat töötajate puuduse kriisi ning kuidas suurendada Eesti atraktiivsust investorite silmis, sellest räägivad "Tööandjate tund" saates Nordea Eesti juht Tiina Käsi, Omniva juht Martti Kuldma ning Telia Eesti juhatuse liige ja tööandjate keskliidu volikogu liige Kristjan Kukk.
Inimesi aitab töösuhetes võimestada mitte muudatustega hirmutamine ja eksitamine, vaid nende õigustest ja võimalustest informeerimine ning teadlikkuse tõstmine.
Uue valitsusega on asjad õiges suunas liikumas, tunnetab ettevõtja ja Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse liige Jaen Uussalu. "Siit saab minna ainult paremaks ja julged ning vajalikud otsused tehtud."
Kuigi aasta viimane kvartal üllatas ettevõtjaid ja analüütikuid majanduskasvuga, siis ettevõtjad on sellest uue kasvu välja lugemisega ettevaatlikud. Enne peab taastama ettevõtjate ja inimeste kindlustunde.
Ei Euroopal ega Eestil ole raha ega võimet jätkata senise sotsiaalpoliitikaga, tegeleda kaitsevõime suurendamisega ja viia ellu suuresti poliitiliselt juhitud rohepööret. Peame siit valima ühe, rõhutasid ettevõtjad Tööandjate majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2025“. Tugeva majanduseta pole ka kaitsevõimet.