Ajalooliselt madalale langenud sündivus ja maksumaksjate vähenemine on Eesti kõige tõsisem lahendamist vajav mure, leiavad ettevõtjad. See ähvardab tulevikus uute maksutõusudega, aga räsib juba praegu ettevõtete konkurentsivõimet.
Majanduse elavnedes muutub vajalike oskustega töötajate puudus taas tööandjatele teravaks mureks, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Nõudlus võib kasvada ja uued ärivõimalused avaneda, kuid neid ei õnnestu ära kasutada, sest selleks pole töötajaid.
Tööandjate keskliit tervitab uut liiget – AS Glamox on rahvusvahelise taustaga ettevõte, mis tegutseb Eestis valgustustehnoloogia valdkonnas juba alates 1992. aastast, pakkudes innovaatilisi ja energiatõhusaid valgustustooteid ning lahendusi tööstus-, mere-, haridus- ja kontorikeskkondadele.
Tippjuhtide sõnul vajab majanduse kasvama panemiseks turgutamist nii välisinvestorite kui Eesti ettevõtjate ja inimeste kindlustunne. Üheks kasutamata võimaluseks peavad nad seejuures seda, et kindluse suurendamiseks tehtud sammudest tuleks julgemalt rääkida.
Kuigi jagame vaenulikku naabrit sarnaselt Läti, Leedu ja Soomega ning investeerime rekordiliselt riigikaitsesse, hoiavad meie ettevõtjaid ja inimesi tagasi pessimistlikumad ootused tulevikule. Naabritest oluliselt madalama kindlustunde suurendamine on ühiskonna suur väljakutse, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Mida saavad ettevõtjad ja riik teha Eesti konkurentsivõime parandamiseks, kuidas lahendada süvenevat töötajate puuduse kriisi ning kuidas suurendada Eesti atraktiivsust investorite silmis, sellest räägivad "Tööandjate tund" saates Nordea Eesti juht Tiina Käsi, Omniva juht Martti Kuldma ning Telia Eesti juhatuse liige ja tööandjate keskliidu volikogu liige Kristjan Kukk.
Inimesi aitab töösuhetes võimestada mitte muudatustega hirmutamine ja eksitamine, vaid nende õigustest ja võimalustest informeerimine ning teadlikkuse tõstmine.
Uue valitsusega on asjad õiges suunas liikumas, tunnetab ettevõtja ja Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse liige Jaen Uussalu. "Siit saab minna ainult paremaks ja julged ning vajalikud otsused tehtud."
Kuigi aasta viimane kvartal üllatas ettevõtjaid ja analüütikuid majanduskasvuga, siis ettevõtjad on sellest uue kasvu välja lugemisega ettevaatlikud. Enne peab taastama ettevõtjate ja inimeste kindlustunde.
Ei Euroopal ega Eestil ole raha ega võimet jätkata senise sotsiaalpoliitikaga, tegeleda kaitsevõime suurendamisega ja viia ellu suuresti poliitiliselt juhitud rohepööret. Peame siit valima ühe, rõhutasid ettevõtjad Tööandjate majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2025“. Tugeva majanduseta pole ka kaitsevõimet.
Vinduv majanduslangus on töötajate puuduse kriisi valu veidi tuimestanud, kuid selle põhjust pole ära võtnud, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp. Seetõttu on tähtis iga töötajaid tööturule juurde toov samm.
Tööõiguse paindlikumaks muutmine ja välistöötajate värbamise kaasajastamine on hädavajalikud sammud, sest aitavad tööturule uusi inimesi kaasata, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp ERR arvamusveergudel. Lisaks suurendab paindlikum seadus osalise ajaga töötaja õiguseid.
Kui ettevõtjad tagavad majanduskasvu, siis riik vastutab konkurentsivõimelise majandusruumi loomise eest. Eesti majanduspoliitika eesmärk peaks olema riigi viimine arenenud majandustega riikide hulka, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt.
Eesti Tööandjate Keskliit tunnustab uue koalitsiooni plaani keskenduda majanduse arendamisele ja julgeoleku suurendamisele. Majanduse pöörab langusest kasvule riigi ja ettevõtete koostöö, mis kasvatab majandusruumi konkurentsivõimet.