Ain Hanschmidt: ettevõtjale on kolm kuuma küsimust riigi rahandus, bürokraatia ja tööturg
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Tööandjate hinnangul peab kohalike omavalitsuste valimiste eel tõsiselt arutama, milliseid muutusi toob kaasa inimeste kolimine tõmbekeskustesse ja kuidas meelitada omavalitsustesse ettevõtteid. Maksutulud, mis tagavad omavalitsuste toimimise, sünnivad just ettevõtlusest.
"Eestis on terav vajalike oskustega töötajate puudus. Seetõttu on praktikavõimalusi pakkuvatel ettevõtetel selge eelis – nad saavad siduda andekad noored oma organisatsiooniga juba enne, kui konkurendid neid märkavad," kirjutab Telia Eesti personalijuht ja järelkasvu eestvedaja Pirkko Saar.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.
"Parim praktika 2024" konkursil parima väikeettevõtte praktikakoha tiitli võitnud MyDello OÜ tegevjuht Joel Timm on veendunud, et ettevõtte edu võti peitub uude põlvkonda panustamises – see on vastutustundlik valik, mis toob kaasa tulevikutegijad, värsked ideed ja motiveeritud, ühtse meeskonna.
Kuigi värskendatud energiamajanduse arengukavas (ENMAK) on varasemate versioonidega võrreldes tehtud mitmeid olulisi ja positiivseid täiendusi, siis puudujääkide tõttu Tööandjate Keskliit... Loe edasi › Tööandjad ei kooskõlasta uuendatud energiamajanduse arengukava ENMAK
Rahvusvahelise kaubanduse ja majanduse arengud esitavad üha suuremaid väljakutseid Põhjamaadele ja Balti riikidele, kelle heaolu ja konkurentsivõime põhinevad avatud majandusel, vabakaubandusel ja ausal konkurentsil. Seetõttu on NB8-riikide ettevõtlusorganisatsioonide koostöö muutumas üha olulisemaks – ühiselt on võimalik oma huve kaitsta ja esindada mõjusamalt nii Euroopa Liidus kui ka globaalsetes algatustes.
27. juulil jõudsid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja USA president Donald J. Trump poliitilise kokkuleppeni, mis seab uue raami ELi ja USA kaubandussuhetele. Tegemist on maailma suurima kahepoolselt majandus- ja investeerimissuhtega: 2024. aastal ulatus kaubavahetus 1,6 triljoni euroni ning igapäevaselt liigub Atlandi mõlemal suunal kaupu ja teenuseid üle 4,2 miljardi euro väärtuses.
See, kui edumeelne ja ambitsioonikas on ettevõte, sõltub ASi Ragn-Sells juhatuse liikme ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo sõnul palju omanikest ja juhtidest ning sellest kui pikk perspektiiv seatakse.
Euroopa Komisjon avaldas 17. juulil ettepaneku järgmise seitsmeaastase eelarve kohta. Numbrid on suured - pea 2 triljonit eurot, ehk 1,26% ELi kogurahvatulust aastatel 2028–2034. Eesmärgid on kõlavad: Euroopa peab olema turvalisem, sõltumatum, konkurentsivõimelisem ja vastupidavam. Nagu ikka, peitub aga tõeline mõju detailides, just selles, kuidas raha liigub ja millised on ettevõtjate võimalused ja kohustused.
Tervisekassa reservide kasutamine näitab, et tervishoius ei piisa enam üksnes lisaraha juurde andmisest. Lisaeurode kõrval peab ära tegema vajalikud reformid ja ümberkorraldused, mida on aastaid edasi lükatud, rõhutab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht ja volikogu liige Marja-Liisa Alop. Kriis on selleks parim aeg.
Tervishoiu aruteludes takerdutakse liialt sageli vastandusse “era vs riiklik“, kuid see mõtteviis on aegunud ega aita tervishoidu lisaraha tuua, selgitab... Loe edasi › Marja-Liisa Alop: pirtsakas suhtumine erarahasse ei sobi tervishoiu rahastamise kriisi
Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht.
Tippjuhtide sõnul vajab majanduse kasvama panemiseks turgutamist nii välisinvestorite kui Eesti ettevõtjate ja inimeste kindlustunne. Üheks kasutamata võimaluseks peavad nad seejuures seda, et kindluse suurendamiseks tehtud sammudest tuleks julgemalt rääkida.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.