Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Eesti seisab olulise valiku ees: kuidas saavutada kliimaeesmärgid viisil, mis ei kahjusta majanduse konkurentsivõimet, riigi julgeolekut ega üldisemalt Eesti inimeste heaolu. Õnnestumise võti peitub tasakaalustatud ja hästi planeeritud majanduse teekaartidele keskendunud kliimapoliitikas, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo.
„Täna oleme faasis, kus kvaliteetne sisseränne tõstaks eestlaste palkasid,“ rõhutab lennukihooldusettevõtte Magnetic MRO juht Risto Mäeots. Kõrge lisandväärtusega teenust pakkuv ettevõte tahaks jõuliselt kasvada ja tööd oleks anda mitmekümnele, kuid töötajaid pole.
22.–23. aprillil külastas Eesti ettevõtjate delegatsioon Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kutsel Brüsselit, et arutada Euroopa tuleviku võtmeteemasid.
Eesti Tööandjate Keskliidu 24. aprilli ärikohting keskendus ühele olulisemale küsimusele, millega nii ettevõtjad kui ka riik praegu silmitsi seisavad: kuidas kasvatada ühiskondlikku kindlustunnet ajastul, kus geopoliitilised pinged, infosõda ja rahvusvahelise majanduse ebastabiilsus mõjutavad meie inimeste meeleolu ja ettevõtete otsuseid?
Ei Euroopal ega Eestil ole raha ega võimet jätkata senise sotsiaalpoliitikaga, tegeleda kaitsevõime suurendamisega ja viia ellu suuresti poliitiliselt juhitud rohepööret. Peame siit valima ühe, rõhutasid ettevõtjad Tööandjate majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2025“. Tugeva majanduseta pole ka kaitsevõimet.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit rõhutab, et ühiskonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tõttu vajame appi välistöötajaid. Iga makse tasuv välistöötaja aitab maksta palka õpetajatele ja arstidele ning rahastada riigi kaitsemist.
Kui ettevõtjad tagavad majanduskasvu, siis riik vastutab konkurentsivõimelise majandusruumi loomise eest. Eesti majanduspoliitika eesmärk peaks olema riigi viimine arenenud majandustega riikide hulka, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt.
Eesti Tööandjate Keskliit tunnustab uue koalitsiooni plaani keskenduda majanduse arendamisele ja julgeoleku suurendamisele. Majanduse pöörab langusest kasvule riigi ja ettevõtete koostöö, mis kasvatab majandusruumi konkurentsivõimet.
Kai Realo, Tööandjate keskliidu volikogu esinaine aastatel 2019-2025 ja Ragn-Sellsi tegevjuht, kõne “Tuulelohe lend 2025” majanduskonverentsil.
Heinzel Grupi juht ja Estonian Celli omanik Sebastian Heinzel räägib majanduskonverentsil "Tuulelohe lend 2025", mida peab Eesti tegema investoritele rahvusvahelises konkurentsis silma paistmiseks.
Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete üldkoosolek valis täna liidule uue 30-liikmelise volikogu koosseisu. Volikogu valis uueks esimeheks ehk Tööandjate presidendiks Ain Hanschmidti.
Rahahädas valdkonnad vajavad riigilt lisaraha asemel otsustavaid ümberkorraldusi, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Ain Hanschmidt ajalehe Postimees arvamusveergudel. Üle jõu elades lihtsalt raha juurde valamine on vastutustundetu probleemide edasi lükkamine.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2025” esineja, Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg räägib konverentsil, kuidas aitab heaolu kasvatada.