"Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale" teise kohutmise fookusteemat "Küberturvalisus ja kriitiline taristu - kuidas kasvatada vastupanuvõimet?" avavad 29. novembril RIA peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Gert Auväärt ja Küberväejuhatuse ülem Kolonel René Innos.
Ajalooliselt madalale langenud sündivus ja maksumaksjate vähenemine on Eesti kõige tõsisem lahendamist vajav mure, leiavad ettevõtjad. See ähvardab tulevikus uute maksutõusudega, aga räsib juba praegu ettevõtete konkurentsivõimet.
Tööandjate keskliit alustab koostöös Kaitseministeeriumiga igakuise kohtumiste sarjaga "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale", et pakkuda tööandjatele vahetut ja usaldusväärset infot Eesti riigikaitse olukorra, siseturvalisuse, kriisideks valmistumise ja tööandjate rolli kohta muutuvas julgeolekukeskkonnas.
Tööandjate keskliidu ärikohting ja Tallinn Defence EXPO külastus näitasid, millised on ettevõtjate võimalused kiirelt kasvavas kaitsetööstuses ja kindlustunde kasvatamises.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Ehkki riik panustab jõuliselt kaitsevõime suurendamisse, on Eesti inimeste ja ettevõtjate kindlustunne lähiregiooniga võrreldes märkimisväärselt madalam. Seetõttu kutsume Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeid 24. septembril ärikohtingule teemal „Kuidas tugevdada kaitsevõimet ja ühiskonna kindlustunnet?“, millele järgneb ühine Tallinn Defence EXPO külastus.
Faktid ei toeta valitsusjuhi väiteid, et riigi rahandus on korda tehtud ja majandusel läheb oodatust paremini, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Riigi kulud ületavad jätkuvalt tulusid ja kasvavad kontrollimatult ning selle põhjus ei ole kaitsekulude suurendamises. Reaalne majanduskasv aga puudub.
Rahvusvahelise kaubanduse ja majanduse arengud esitavad üha suuremaid väljakutseid Põhjamaadele ja Balti riikidele, kelle heaolu ja konkurentsivõime põhinevad avatud majandusel, vabakaubandusel ja ausal konkurentsil. Seetõttu on NB8-riikide ettevõtlusorganisatsioonide koostöö muutumas üha olulisemaks – ühiselt on võimalik oma huve kaitsta ja esindada mõjusamalt nii Euroopa Liidus kui ka globaalsetes algatustes.
27. juulil jõudsid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja USA president Donald J. Trump poliitilise kokkuleppeni, mis seab uue raami ELi ja USA kaubandussuhetele. Tegemist on maailma suurima kahepoolselt majandus- ja investeerimissuhtega: 2024. aastal ulatus kaubavahetus 1,6 triljoni euroni ning igapäevaselt liigub Atlandi mõlemal suunal kaupu ja teenuseid üle 4,2 miljardi euro väärtuses.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Ain Hanschmidt, tegevjuht Hando Sutter ja välissuhete nõunik Kristi Sõber osalesid möödunud nädalal Kopenhaagenis toimunud BusinessEurope’i presidentide ja tegevjuhtide kohtumisel.
Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis tänase elukvaliteedi säilitamiseks peab inimeste tööviljakus kasvama. Võtmetähtsusega selle saavutamiseks on hea haridus. Kurioosne on aga, et panustame haridusse ja teadusesse rekordiliselt raha, kuid see ei jõua majandusse.
Eesti seisab olulise valiku ees: kuidas saavutada kliimaeesmärgid viisil, mis ei kahjusta majanduse konkurentsivõimet, riigi julgeolekut ega üldisemalt Eesti inimeste heaolu. Õnnestumise võti peitub tasakaalustatud ja hästi planeeritud majanduse teekaartidele keskendunud kliimapoliitikas, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo.
„Täna oleme faasis, kus kvaliteetne sisseränne tõstaks eestlaste palkasid,“ rõhutab lennukihooldusettevõtte Magnetic MRO juht Risto Mäeots. Kõrge lisandväärtusega teenust pakkuv ettevõte tahaks jõuliselt kasvada ja tööd oleks anda mitmekümnele, kuid töötajaid pole.
22.–23. aprillil külastas Eesti ettevõtjate delegatsioon Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kutsel Brüsselit, et arutada Euroopa tuleviku võtmeteemasid.