Eesti majanduse langustrendi murdmiseks peab taastama usalduse ja koostöö valitsuse ning ettevõtjate vahel, rõhutasid Eesti Tööandjate Keskliidu juhid esimesel ametlikul kohtumisel peaminister Kristen Michaliga.
Euroopa majanduslik konkurentsivõime on viimastel aastatel nõrgenenud, asetades meid globaalsel areenil ebakindlasse positsiooni. Europe Unlocked kampaania on avaldanud põhjaliku dokumendi soovitustega, mis toob esile vajaduse kiireks ja süsteemseks majandusstrateegia muutuseks, et tagada Euroopa pikaajaline jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime.
Selgusid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted“ selle aasta finalistid. Eri auhinnakategooriate võitjad on võistlustules aasta ettevõtte tiitlile, mis kuulutatakse välja 2. novembri pidulikul galal ja mida saab vaadata ETV vahendusel.
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ kolm paremat välisinvestorit on sel aastal eelmise aasta võitja Flir Systems Estonia, Hanza Mechanics Tartu ja Inission Tallinn. Neid ühendavad Rootsi emafirmad, mure tööstuse maine pärast ja jõuline investeerimine Eesti majandusse.
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) šokeeris sel nädalal tööandjaid ja ettevõtjaid sõnadega, et ajad, mil turg asjad paika pani, on läbi. Turg töötab siiski endiselt hästi, ka riikidevahelises konkurentsis, rõhutab Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter.
Kui uuel valitsusel on majanduse konkurentsivõime kasvatamise nimel tegutsemisega tõsi taga, siis on neil võimalus teha üks ajalooline otsus, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Raul Puusepp.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Koalitsioonikõnelustel on kõlama jäänud õiged märksõnad: julgeolek, majandus- ja konkurentsivõime, riigirahandus, tööstuspoliitika. Lisaks otsuste ettearvatus ja raiskamise kokkutõmbamine. Need on olulised asjad, need lähevad ettevõtjale tõepoolest korda.
Riigi kroonilist rahapuudust arvestades suhtuvad poliitikud majanduse fookusesse võtmisse üllatavalt leigelt, kirjutab Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo. Jätkuv Eesti majanduse konkurentsivõime kahanemine peaks aga kõlama üha valjema häirekellana ja veenma majanduse arendamiseks ambitsioonikaid samme astuma.
Kui panna kokku kõik mu viimase kuue aasta jooksul tööandjate keskliidu volikogu esinaisena kirja pandud ootused, soovid ja pöördumised Eesti vabariigi valitsuse, riigikogu, omavalituste või koalitsiooni kokkupanijate suunas, saaks sellest toreda väikese kogumiku, kus praktiliselt sama lugu kordub nagu refrään laulus. Ja see laul räägib Eestist, kohast, kus on hea ja turvaline elada, kus tehakse tarka tööd ning kasvatatakse õnnelikke ja nutikaid lapsi.
Majanduslanguses kaotatud kliendid ja konkurentsivõime tuleb tööstusele tagasi arenguhüppega, leiavad tööstusjuhid. Tuleb olla senisest näljasem, ambitsioonikam ja näha vaeva lisandväärtuse kasvatamiseks.
Heaolu jagamise juures on Euroopas ununenud, et heaolu kasv saab tulla üksnes tugevast majandusest, kirjutab Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas. Seetõttu ootame järgmistelt eurosaadikutelt julgeoleku kõrval majandusele väärilise tähelepanu andmist.
Majanduslepe "Ambitsioon on valik" sõnastab sammud riigile ja ettevõtjaile majanduse lisandväärtuse kasvatamiseks.
Tööandjate keskliit sõnastas viis võtmeteemat, millele keskendumist ootame järgmistel aastatel Euroopa parlamenti valitud Eesti saadikutelt.
Iga seaduslikult Eestisse tööle tulev välistöötaja peaks olema siin teretulnud, sest ta panustab Eesti ühiskonna jõukuse kasvu, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Raul Puusepp.