Kutsume märkama ja tunnustama tublisid tööandjaid ja õppureid, kes õppeaastal 1.09.2023 - 31.08.2024 oma praktikaalase tegevusega silma paistsid ja paljudele teistelegi eeskujuks olid! “Parim praktika 2024” konkursile on võimalik esitada kandidaate vahemikus 31. mai kuni 30. september 2024.
Eesti Tööandjate Keskliiduga liitus energiakontsern Utilitas, juhtiv taastuva soojus- ja elektrienergia ning kaugkütte ja kaugjahutuse tootja üle kogu Eesti.
Eesti Tööandjate Keskliit ei nõustu riikliku lepitaja ülesannete õiguskantslerile üle andmisega, sest sellega võetakse tööturu osapooltelt ära õigus riikliku lepitaja... Loe edasi › Tööandjad pole nõus riikliku lepitaja töö õiguskantslerile andmisega
Eesti Tööandjate Keskliidu uus tegevjuht on Hando Sutter, kes asub ametisse 1. oktoobril.
Ettevõtjad vajasid ja ootasid loodavalt kliimaseaduselt investeerimis- ja õiguskindlust, kuid seni nad seda saanud ei ole, selgitab eelnõu välja töötamises osalenud Eesti Tööandjate Keskliidu nõunik Kati Rostfeldt.
Kutsekoda korraldab 19.–20. septembril rahvusvahelise konverentsi „Elukestva õppe paradoksid – kas võidab see, kel on rohkem oskusi?“, kus tippeksperdid arutlevad tuleviku oskuste ja tööturu arengusuundade üle.
Clevoni Akadeemia ja robootika-tarkvaraarenduse õppekava on näide sellest, kuidas ühendada üliõpilasi, praktikuid ja õppejõude, et lahendada kvalifitseeritud töötajate puudust ja luua vastastikku kasulikke koostöövõrgustikke.
Eesti ja Soome tööstusvaldkonna erialaliidud algatavad võistluse Tuleviku Loojad põhikooli vanemale astmele, et leida ettevõtetele jätkusuutlikke lahendusi. Septembris algavat võistlust toetavad Soome haridus- ja kultuuriministeerium ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Tänavusel Arvamusfestivalil küsiti, miks on kutsevähk ehk tööst põhjustatud vähk Eestis alahinnatud probleem. Sellele küsimusel ei ole lihtsat ja ühest vastust, kirjutas Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi.
Eesti Tööandjate keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on side-ettevõtetele regulaatortasu kehtestamise vastu.
Kui kunagi oli popp ütlus „kõik hea siin ilmas on kas ebaseaduslik, amoraalne või paksuks tegev“, siis nüüd tuleb tunnistada, et liigume suunas, kus kõik, mis on hea, on kallis ja kõrgelt maksustatud, kirjutas Eesti konjuktuuriinstituudi uuringu esitluse järel Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Keelenõuete karmistamine ettevõtluses ei ole vajalik, leiab Eesti Tööandjate Keskliit.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Sarnaselt julgeolekule tasub riigil panustada ka majanduse tugevdamisele, leiavad ettevõtjad, sest raha riigi ülal pidamiseks ja kaitsemiseks investeerimiseks tuleb ettevõtlusest. Ideid selleks on, puudust on fookusest, ambitsioonist ja julgusest vajalik ellu viia.
Kui panna kokku kõik mu viimase kuue aasta jooksul tööandjate keskliidu volikogu esinaisena kirja pandud ootused, soovid ja pöördumised Eesti vabariigi valitsuse, riigikogu, omavalituste või koalitsiooni kokkupanijate suunas, saaks sellest toreda väikese kogumiku, kus praktiliselt sama lugu kordub nagu refrään laulus. Ja see laul räägib Eestist, kohast, kus on hea ja turvaline elada, kus tehakse tarka tööd ning kasvatatakse õnnelikke ja nutikaid lapsi.