Ettevõtlusliidud pöördusid Kliimaministeeriumi poole ettepanekuga toetada Soome peaministri Petteri Orpo algatust, mille eesmärk on täpsustada ja lihtsustada Euroopa Liidu looduse taastamise määruse rakendamist.
26. novembril, võttis Euroopa Parlament vastu seisukoha, mis läheneb ELi Nõukogu ettepanekutele, toetades raadamisvabade toodete määruse edasilükkamist ja lihtsustusi väikestele ettevõtjatele.
20.–21. novembril osalesid Tööandjate keskliidu esindajatena BusinessEurope’i presidentide nõukogul Nicosias Ain Hanschmidt, Hando Sutter ja Kristi Sõber. Kohtumise põhifookus oli Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmine ajal, mil regulatsioonikoormus kasvab, energia on kallis ja geopoliitilised pinged süvenevad. Ühiselt võeti vastu deklaratsioon Küprose tulevasele eesistumisele, mille sõnum on lihtne: Euroopa ettevõtted ei vaja enam lubadusi, vaid reaalseid otsuseid ja tegusid.
Projektide surnuks menetlemine, halduskius ja ametnike omavoli keskkonnalubade menetlemisel pidurdab majandust ega täida ka oma eesmärke keskkonnakahjude ärahoidmisel, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ja kestliku ettevõtluse töörühma juht Kai Realo.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 17. septembril 2025.
Euroopa Komisjon avaldas 17. juulil ettepaneku järgmise seitsmeaastase eelarve kohta. Numbrid on suured - pea 2 triljonit eurot, ehk 1,26% ELi kogurahvatulust aastatel 2028–2034. Eesmärgid on kõlavad: Euroopa peab olema turvalisem, sõltumatum, konkurentsivõimelisem ja vastupidavam. Nagu ikka, peitub aga tõeline mõju detailides, just selles, kuidas raha liigub ja millised on ettevõtjate võimalused ja kohustused.
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Tööandjad on haridussüsteemi põhiline klient ja peab seetõttu olema otsustamise juures, rõhutasid Tööandjad ministritele saadetud kirjas.
Eesti Tööandjate Keskliit kogus avaliku ideekorje käigus ligi 170 ettepanekut, kuidas vähendada ettevõtlust pärssivat halduskoormust ja bürokraatiat. Nendest hulgast välja valitud 12 kõige laiema mõju ja kiiremini teostatavat ettepanekut on nüüd Vabariigi Valitsuse majanduskabinetis ning võivad saada heakskiidu juba sel kevadel.
Kuna senised bürokraatia vähendamise lubadused pole väga viljakaks osutunud ja tarbetu bürokraatia on jätkanud vohamist, siis nüüd on selle ohjamisega võimalik ajalugu teha, leiab Tööandjate keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron.
Tööandjate keskliit kogus kokku 170 ettepanekut tarbetu bürokraatia vähendamiseks ja esitas täna kokkuvõtte Riigikantseleile ning peaministri majanduskasvu nõukojale. Nendest suurema mõjuga ning kiiremini lahendatavad 12 ettepanekut võiksid tegevuse alustamiseks Vabariigi Valitsuse majanduskabinetti jõuda juba mais.
22.–23. aprillil külastas Eesti ettevõtjate delegatsioon Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kutsel Brüsselit, et arutada Euroopa tuleviku võtmeteemasid.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit tegi täna valitsusele ettepaneku jäätmeseaduse muudatusega plaanitud kujul edasi mitte minna. Reformi mõjud on läbi analüüsimata ja valdkonnas vajalike muudatuste asemel toob see kaasa hulga probleeme.
Tööandjate keskliit kutsub kõiki üles teatama tarbetust bürokraatiast ja koondama kokku riigi mõttetut reguleerimist, ajale jalgu jäänud seadusi ning muid ettevõtlust takistavaid nõudeid.
Eesti majanduse kasutamata võimalus on bürokraatia radikaalne vähendamine, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo. Muidu menetleme surnuks kõik head algatused ning elujõuliseks jäävad või saavad vaid need, mis on suutnud end bürokraatiast läbi murda ning saada tähelepanu kas poliitikutelt või tippametnikelt.