Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Threod Systems AS tegevjuht Arno Vaik leiab, et Eesti majanduse kasutamata võimalused ei peitu mitte ideede ega ressursside puuduses, vaid inimeste valmisolekus võtta vastutus oma valikute ja tegude eest.
Juba 4. märtsil toob Kruiisiterminalis toimuv Eesti mõjukaim majanduskonverents „Tuulelohe lend 2026“ osalejateni vähemalt 9 kogemust, millest sa ei taha ilma jääda.
Suuremaid tööandjaid esindava Eesti Tööandjate Keskliidu üks fookusteemasid on juhtimiskvaliteedi parandamine, sest sellest sõltub nii ettevõtete edu kui ka inimeste ja riigi heaolu kasv.
"Eesti majandus on läbimas transformatsiooni," ütleb Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo ja 4. märtsil toimuva majanduskonverentsi "Tuulelohe lend 2026" esineja.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali müügijuht Karlis Mesila leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on suutlikkus liikuda investeerimishuvist reaalse tööstusinvesteeringu ja väärtusahela loomiseni.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Magnetic Group juht Risto Mäeots leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on riigi ja ettevõtete ühine julgus konkureerida suurtes rahvusvahelistes hangetes.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) asepresident Gunnar Okk leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on ettevõtete ja ülikoolide koostöö ning teadmussiire.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Infortar juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi peitub selgemas spetsialiseerumises ja strateegiliste valikute tegemises, kus riik ja ettevõtjad liiguvad ühiselt kokkulepitud eesmärkide poole.
Sarnaselt tuulelohe lennutamisele vajab majandusedu soodsaid tingimusi ja õigeid oskuseid. Seda sümboliseerib Eesti Tööandjate Keskliidu iga-aastane majanduskonverents „Tuulelohe lend", mis toob kokku edulood, tulevikuvaated ja Eesti majanduse saatust kujundavad inimesed. Siin on 5 põhjust, miks „Tuulelohe lend“ väärib sinu aega ja tähelepanu.
Välisüliõpilased ei ole Eesti jaoks kulu, vaid üks kiiremini tasuvaid haridusinvesteeringuid. Välisüliõpilaste panus Eesti majandusse on enam kui sada miljonit eurot aastas, kirjutab Haridus- ja noorteameti rahvusvahelise turunduse valdkonnajuht Eero Loonurm.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Auroom Wellness juht Marten Merdikes leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on Eesti noored.
Eestil on selle aasta 2. detsembrini aega üle võtta Euroopa platvormitöö direktiiv, mis mõjutab kümneid tuhandeid inimesi – vabakutselisi, kullereid, taksojuhte, koristajaid ja teisi professionaale. Direktiivi üle võtmisel peaks säilima selle peamine põhimõte ehk paindlikkus, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Eesti suurima tööstusettevõtte Lemeks kontserni asutaja ja juht Jüri Külvik leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on lisandväärtuse kasvatamise vähene tähtsustamine.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esimees Ursel Velve leiab, et Eesti majanduse üks suurimaid kasutamata võimalusi on andmetarkus.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Foxway Recommerce Mobiles operatiivjuht ja Foxway OÜ juhatuse liige Oliver Kotkas leiab, et Eesti majanduse kasutamata võimalus peitub olemasolevate ressursside targemas kasutamises.